ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas kliima hakkab jahenema?

Kanada talveilm. Pilt on illustreeriv. Foto: Graham Hughes

Alternatiivmeediakanal telegram.ee kirjutas 6. veebruaril eelnenud nädalavahetusel USAs aset leidnud äärmuslikule külmalainele viidates, et maailm kogeb üleüldist jahenemist. Lisaks osutatakse artiklis varasemalt ilmunud tõlgendusele detsembris teadusajakirjas Climate and Atmospheric Science avaldatud uuringust. Telegram.ee vahendas 9. jaanuaril, et uuringu järgi seisame silmitsi Atlandi ookeani põhjaosa jahenemisega.

Uuringus käsitletakse mere pinnatemperatuuri muutusi Atlandi ookeani põhjaosas. Põhjapoolkera kümnenditepikkused keskkonnaomaduste kooskõlalised võnkumised (NAM) avalduvad ühtaegu nii troposfääris, stratosfääris, Arktika merejääs kui ka ookeani tsirkulatsioonis.

Uuringust selgub, et sealsed muutused avaldavad mõju ka globaasele keskmisele temperatuurile: mõned kümnendid on teistest soojemad. Teadlased jõudsid järeldusele, et 1950ndatest 1970ndateni kestnud globaalse soojenemise aeglustumine ning kiirenemine 1980ndatest kuni 2000ndateni on NAMiga seotud. Praeguseks oleme jõudnud faasi, kus tingimused Atlandi ookeani põhjaosas globaalset keskmist temperatuuri veidi langetama peaksid.

«Võnkumised võivad ajutiselt inimtekkelist soojenemist summutada, kuid see ei anna meile tagasi 1950ndate, 60ndate ja 70ndate kliimat,» kommenteeris uuringu juhtivautor Nour-Eddine Omrani väljaandele Phys.org.

Oma tõlgenduses on Telegram teinud valikuliselt noppeid veebiväljaandes Phys.org ilmunud uuringu tutvustusest, kus selle autorid lisaks oma tulemuste selgitamisele ka lugejaid nende valesti tõlgendamise eest hoiatavad. «Temperatuuritõusu aeglustumine lähiaastatel ei tähenda, et globaalne soojenemine oleks aeglustunud,» kirjutatakse artiklis. Lisaks selgitab Omrani, et kokkuvõttes muudab globaalne soojenemine Põhja-Atlandi ostsillatsiooni külmad ja soojad faasid soojemaks. «Külmas faasis sulab vähem merejääd kui soojas faasis, aga mõlemal juhul sulab merejääd rohkem kui 50 aastat tagasi,» selgitab ta.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi meteoroloogia ja klimatoloogia kaasprofessor Piia Post viitab ka, et kõnealuse artikli eesmärk on selgitada välja füüsikalisi mehhanisme, kuidas võnkumised troposfääri, stratosfääri, Atlandi ookeani ja Arktilise jääkatte omadustes on omavahel seostatavad. «Sellised võnkumised toimuvad pidevalt, kuid need on erineva tugevuse ja perioodiga. See on täiesti loomulik nähtus sellises keerukas süsteemis nagu seda on Maa kliimasüsteem,» ütleb Post. Laiemalt selgitas Post Maa kliimasüsteemi toimimist Postimehe lugejatele 9. veebruaril ilmunud artiklis.

Lisaks osutab ta, et kui me suudame neid seoseid paremini mõista, siis ilmselt suudame ka pikemalt ette ennustada nende sfääride muutumist, sh luua sesoonset ilmaennustust, aga ka vaadata ette aastakümneteks. «Joonis, mida viidatakse kui näidet kliima jahenemisest tulevikus, näitab lihtsalt Atlandi põhjaosa temperatuuri kõikumist mõnekümneaastase perioodiga.»

Järeldus: vale

 

Globaalne keskmine temperatuur tõuseb, ehk kliima soojeneb jätkuvalt. Kuigi kümnendite lõikes on ookeanis toimuvate protsesside tagajärjel näha teatavat temepratuuri tõusu tempo ajutist aeglustamist, ei peata see inimtekkelist kliimasoojenemist.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].