/nginx/o/2022/10/29/14927890t1he786.jpg)
/nginx/o/2023/02/01/15112489t1hbf5a.jpg)
Kas oleme tõesti oma relvalaod Ukrainale abi andes tühjaks annetanud?
Õige või vale ⟩ Kas Eesti relvalaod on Ukrainale abi andmisega kahuritest tühjaks saanud, nagu väidab Martin Helme (4)
26. jaanuari ERRi saates «Esimene stuudio» esines Martin Helme järgmise avaldusega:
«Küsimus on selles, mida ma ette heidan ja mida väga selgelt praegu ette heidan, on see, et kui teised riigid annavad oma relvi, Tšehhi või mingid teised riigid Ida-Euroopas annavad oma relvi Ukrainale, siis nad hoolitsevad selle eest, et nad ise ei jää tühjade kätega: kohe tulevad asemele läänest samaväärsed, sama palju või sama häid. Meie oleme oma relvad ära andnud. Meie oleme oma relvad ära andnud, meil ei olegi enam kahureid. Me saame asemele need kahe-kolme aasta pärast. Mis me vahepeal teeme siin? Meil ei ole vahepeal relvi. See võib kõik olla väga tore rääkida, et me oleme teiste eeskujuks, aga meil on endil praegu vähem relvi, kui oli aasta tagasi.»
Postimees küsis kaitseministeeriumist järele, milline on annetamise ja relvade ning laskemoona dünaamika ning praegune laoseis.
Kas kõik need relvad on annetatud või on ka müüdud?
Kõik Ukrainale antud relvad on annetatud, mitte müüdud.
Millised relvad ja relvasüsteemid on laekunud 2022. aasta jooksul Eesti kaitseväele?
2022. aastal tarniti kaitsejõududele täiendavalt 6 liikursuurtükki K9 Kõu; ligikaudu 400 täiendavat granaadiheitjat Carl-Gustav M4; suure- ja väikesekaliibrilist laskemoona 100 miljoni euro ulatuses, mille hulgas on veel lisaks lühimaa tankitõrje 90 mm lasud Instalaza, keskmaa tankitõrjerelvad Spike SR (möödunud aastal tarniti 3 mln euro eest) ja pikamaa tankitõrjerelvad Spike LR; 120 mm ja 81 miinipilduja laskemoon, õhutõrjeraketid Mistral, ligikaudu 1500 automaati.
Möödunud aastal sõlmiti veel ka mitmesuguseid lepinguid, mille tarned toimuvad järgmiste aastate jooksul. Näiteks sõlmiti lepingud mitmikraketisüsteemide HIMARS, õlalt lastavate õhutõrjerelvade PIORUN, täiendavate liikursuurtükkide hankimiseks.
/nginx/o/2023/02/01/15112492t1h5230.jpg)
Kas tänavu 26. jaanuari seisuga ei olnud Eestis enam kahureid, nagu väitis Martin Helme?
Ei vasta tõele. Esimesed liikursuurtükid K9 Kõu saabusid Eestisse 2020. aastal. Varem oli leping sõlmitud 24 liikursuurtüki hankimiseks, millest on Eestis kohal juba 18. Lisaks sellele sõlmis Eesti aasta alguses lepingu täiendava 12 liikursuurtüki hankimiseks, mille viimane tarne peaks kohale jõudma 2026. aastal.
Kas te saate jagada Postimehele Eesti relvade ja moona seisu 2020. aasta 26. jaanuari ja 2023. aasta 26. jaanuari seisuga?
Saame öelda, et 2022. aastal hankisime kaks korda rohkem laskemoona kui viimase 30 aasta jooksul kokku. Eelmisel aastal tehtud lepingute alusel tarnitakse 2025. aastaks laskemoona ligi 900 miljoni euro eest, sh kõikidele kaliibritele, alustades käsitulirelvadest ja lõpetades haubitsate ja õhutõrjega. Täpne info relvade ja laskemoona seisu kohta ei ole avalik.
Kas praegu on Ukrainale annetatud kõik järelveetavad suurtükid?
Jah, praegu on Ukrainale annetatud kõik järelveetavad suurtükid.
Kui palju on Ukrainale annetatud 155 mm ja 122 mm haubitsaid?
2022. aasta talvel ja kevadel annetas Eesti Ukrainale u patarei jagu nii 122 mm kui ka 155 mm haubitsaid.
Kas Eesti on Ukrainale annetanud ka 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahureid (kas kõik või osa, kui osa, siis kui palju on neid veel Eestis olemas)?
Eesti on Ukrainale annetanud ka 90 mm tagasilöögita tankitõrjekahurid. Need on parajasti asendamisel kaasaegsete TT-raketisüsteemidega Spike SR.
Eesti annetab relvad Ukrainale, aga nagu aru saan, tasub nende eest Euroopa Liit. Kui suure summa ulatuses on Euroopa Liit Ukrainale antud relvade eest tasunud ja kui suurt tasu me veel ootame?
Eesti saab Euroopa rahurahastust 156,6 miljoni euro ulatuses hüvitist Ukrainale antud relvade eest. Sellest rahastust laekub raha Eestile tükkhaaval järgmiste aastate jooksul. Kui suurt tasu veel ootame, praegu avaldada ei saa.
Kas järelveetavaid suurtükke on kavas lisaks soetada?
Järelveetavaid suurtükke ei ole kavas lisaks soetada, sest Eesti kaitsevägi läheb suurtükiväes üle iseliikuvatele haubitsatele K9.
Kas järelveetavate suurtükkide puudust on kaitseministeerium ja kaitsevägi käsitlenud kui võimelünka?
Annetusega ei teki võimelünka, sest kümneaastane arengukava nägi niikuinii ette Eesti suurtükiväe täieliku ülemineku iseliikuvatele haubitsatele K9 (kokku 36 tk), mis on suurema laskekauguse ja -kiirusega, suurema mobiilsuse ja parema kaitstusega kui järelveetavad haubitsad, samuti mitmikraketiheitjasüsteemidele HIMARS. Järelveetavad 122 mm ja 155 mm haubitsad oleks pärast K9 kasutuselevõtmist niikuinii teenistusest välja arvatud. Lisaks nendele vahenditele suurendavad Eesti kaitseväe kaudtulevõimet ka siin paiknevad ÜK iseliikuvad haubitsad AS-90, ÜK mitmikraketiheitjasüsteemid (MLRS) M270 ning USA mitmikraketiheitjasüsteemid HIMARS.
Järeldus: pigem vale
Eesti Vabariigi kaitseministeeriumi andmetel on Eestis praegu 18 liikursuurtükki (üldmõistena «kahurit»), millest 6 jõudsid kohale 2022. aastal. Seega ei vasta väide, et meil ei ole enam kahureid, tõele. Lisaks 24 liikursuurtüki hankele on sõlmitud leping veel 12 suurtüki hankimiseks, mis jõuavad kohale 2026. aastaks. Eesti on annetanud Ukrainale kõik oma 155 mm ja 120 mm järelveetavad haubitsad, kuid see ei tähenda, et meil poleks samaväärset tulejõudu iseliikuvate suurtükkidena nende asemel. Kaitseväe pikemaajalises arengukavas ei olnudki plaanis järelveetavaid suurtükke kasutada ning minnakse üle liikursuurtükkidele ja muudele relvasüsteemidele. Tegelikkus on selles, et kaitseväel on olemas suurtükid ja nende hange käib ning seetõttu ei ole me kõiki relvi ära andnud, nagu väidab Martin Helme. Tinglikult vastab tõele asjaolu, et hulga mõttes võib relvi olla arvuliselt vähem, aga kaitsevõimes ei loe mitte relvade arv, vaid nende tõhusus. Kaitseministeeriumi väitel on annetatud patarei jagu 122 ja 155 mm suurtükke – see on kümmekond ühikut. Seetõttu on Martin Helme väide pigem vale.