/nginx/o/2023/01/24/15097296t1h8b61.jpg)
ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Eesti tervishoiu hädad väljenduvad kiirabiautode järjekordades ja kas on oht, et inimesed võivad hakata järjekorras ootavates autodes surema, nagu väitis Urmas Vaino (1)
24. jaanuar 2023, 17:08
23. jaanuaril reklaamis rahvusringhääling 24. jaanuari õhtul eetrisse tulevat UV faktori nimelist saadet saatejuht Urmas Vaino sisseloetult järgmise tekstiga:
«Karm reaalsus - Eesti meditsiinisüsteemi hädad kuhjuvad haiglate erakorralise meditsiiniosakonna uste taha, kus tunde oma järjekorda ootavad kiirabiautod ja annavad meile olukorra kohta häiresignaali. Millised muudatused tuleks teha nüüd ja kohe, et keegi ei sureks järjekorras ootavas kiirabiautos.»
Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas selgitas asjaolusid järgnevalt:
«Kiirabi etapil ei saa reeglina lõplikku diagnoosi püstitada, sest ei laborit ega radioloogiat kiirabi autos ei ole. Seetõttu selgub patsiendi seisundi tegelik «eluohtlikus» sageli alles peale vajalikke uuringuid EMOs.
Seega iga kiirabiautos EMO ukse taga ootav patsient (ta on ju helistanud 112 terviserikke tõttu) võib halbade asjaolude kokkulangemisel muutuda kriitiliseks. Just selleks ongi EMO sse haige üleaandmise ajale pandud ajaline piir.
Vabariigi valituse määrusega Nr. 119 «Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord» on sätestatud järgmised ajalised raamid:
«§ 9. Abivajaja üleandmine haiglale
(1) Haigla on kohustatud vastu võtma haiglasse transporditava abivajaja viivitamata, kuid:
1) mitte pikema kui 15-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund on erakorraline ja võib olla eluohtlik või kui abivajaja seisund on eluohtlik;
2) mitte pikema kui 30-minutilise ooteajaga, kui abivajaja seisund ei ole erakorraline.»
Juhul kui patsienti tabab EMO ukse taga kliiniline surm, siis kiirabi asub teda elustama ja patsient veeretatakse järjekorrast ette haigla elustamissaali, kuhu reeglina kaasatakse siis ka haigla personal.
Selline olukord, et kiirabi korras hospitaliseeritud haiget ei võeta mitmeid tunde kiirabiautost EMOsse sisse on täna vaid Tallinna kolme suure haigla probleem. Väga harva on mõnekümne minutiline ooteaeg olnud ka Tartus või mõnes haiglas veel, kui korraga on saabunud kaks kiirabi, aga süsteemselt tundide pikkuseid seisakuid mitte kuskil mujal Eestis.»
Ruth Kalda, Tartu Ülikooli peremeditsiini professor:
Kui inimene on eluohtlikus seisundis kiirabiautos, kas saab tulla kõne alla, et haigla juures ja meedikute valve all lastakse tal tunde järjekorras oodates surra?
Lihtne vastus on, et ei saa. Tegelikult ei tohi sellises ülikriitilises olukorras patsiendid üldse oodata, ilmselt seda ka ei toimu. Ilmselt ootavad ukse taga need, kelle seisund ei ole kriitiline vaid pigem stabiilne. Mis ei tähenda, et see ootamine oleks normaalne.
Milline on täpsem protseduur, kuidas toimitakse juhul, kui selline olukord tekib: kiirabiauto on haigla juures järjekorras ja autos oleval patisendil on või siis tekib eluohtlik seisund?
Kuna mina pole erakorralise meditsiini või kiirabi spetsialist, siis on võimalik, et detailides ma eksin, aga igas kiirabis on olemas vahendid ja varustus, mis võimaldavad osutada esmaabi, stabiliseerida seisundit, manustada selleks vajalikke ravimeid. See on kiirabi tavatöö ja selline vajadus võib tekkida ka väljasõidul, mitte vaid ukse taga oodates. Need patsiendid, kelle seisund on ajakriitiline (insult, infarkt, rasked traumad) ilmselt ukse taga ootama ei ole sunnitud.
Kas on üldse mõeldav, et kui kiirabiauto on peale võtnud eluohtlikus seisundis inimese, et see sõiduk suunatakse haigla juures ootejärjekorda?
Ei ole minu hinnangul ja nagu ütlesin, loodetavasti eluohtlikus seisundis haiget ka ootejärjekorda ei panda.
Kas selles saatetutvustuses kirjeldatud «Eesti meditsiinisüsteemi hädad» puudutavad täna kogu Eestit või need kirjeldatud olukorrad on pigem lokaalsed (seotud vaid Tallinna või mõne teise linnaga)?
Minule teadaolevalt on see seni pigem Tallinna haiglate probleem – Tallinnas ja selle lähiümbruses elab ka kõige enam inimesi. Küll aga on tuši see, et eeskätt nüüd, nakkushaiguste laiaulatusliku leviku tõttu on tekkinud kohtade leidmise probleeme ka mujale. Nt gripi ja Covid-19 tõttu on kiirabi olnud minu teada ka Lõuna-Eestis olnud vahel raskustes, et leida haiglaravi vajavatele patsientidele kohta. Teatavasti vajavad nakkushaiget isolatsiooni ja võimalik, et neid kohti on mõnikord keeruline leida. Lisaks nakkushaigustele, mis praegusel perioodile jõudsasti levivad ja mistõttu inimesed ka enam kiirabi või EMOsse pöörduvad, tekitavad lisakoormust nt libedus, mistõttu palju inimesi vajab abi traumade tõttu. Siis võib küll erinevates osakondades «pudelikaelu» tekkida.
Faktikontrolli järeldus väitele, kas Eesti meditsiinisüsteemi hädad väljenduvad kiirabiautode järjekordades:
Järeldus: Pigem tõsi
Kiirabiautode järjekordase näol ei ole üle Eestilise probleemiga vaid see puudutab kolme Tallinna suurt haiglat. Teisalt näitab see, et Tallinnas on haiglate EM osakonnad ülehõivatud, asjaoluks, et puudulik võib olla hoopis perearstiabi, millele on tähelepanu juhtinud ka riigikontrolör.
Janar Holm:
«Vaatamata sellele, et tervishoiutöötajate puudusest on kaua räägitud, on probleem süvenenud – Eestis on perearstide põud, eriarstiabi järjekorrad on pikad ning teiste ravitasandite probleemid kuhjuvad omakorda õendusabis ja erakorralises meditsiinis. Nii jõutakse arsti visiidile ja alustatakse raviga hiljem, kui võiks, mis omakorda põhjustab suuremat kahju tervisele, koormab veelgi rohkem personalipuuduses vaevlevat tervishoiusüsteemi ning suurendab tervishoiukulusid.»
Iga, kui 112-le helistanud inimene on loomulikult õigustatud seda tegema, sest see on tema vaade ta enda tervisele, tema enda ohutunne. Kas see kutse oli otstarbekas, saavad hinnata teised hiljem ja kõrvalt nagu ka seda, kas seda oleks saanud vältida.
Nii võibki olla, et kiirabiautode järjekorrad Tallinnas toovad välja perearstisüsteemi probleemide võrgustiku kõikjal Eestis. Jääme saadet ootama!
Faktikontrolli järeldus väitele, et vaja on muudatusi, et ei hakataks surema haiglate juures järjekorras ootavates kiirabiautodes:
Järeldus: Pooltõde
Kiirabiautos viibiv inimene võib igal hetkel ka surra. Erakorralises seisundis olev inimene peab seaduse järgi jõudma haiglasse, kui auto on haigla juures, maksimaalselt 15-e minutiga.
Juhul, kui patsienti tabab kiirabiautos järjekorras oodates kliiniline surm, toimetatakse ta haiglasse väljaspool järjekorda ning patsiendiga hakkab tegelema ka haigla personal.
Raul Adlas kinnitab, et haiglate uste taga on elustamist kindlasti ette tulnud aga selle kohta statistikat pole nagu pole see ka seotud nüüdsete ootejärjekordadega vaid see on paratamatus, mida juhtub ka järjekordateta.
Termini «surm» all saab tõepoolest mõista nii kliinilist kui bioloogilist surma.
Kliiniline surm võib olla elustamisega pööratav seisund bioloogiline surm aga mitte.
Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee