P, 29.01.2023

ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas valitsus tahab maakonnaraamatukogud kaotada?

Mariliis Kolk
, reporter-toimetaja
Kas valitsus tahab maakonnaraamatukogud kaotada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Raamatukogu. Pilt on illustreeriv.
Raamatukogu. Pilt on illustreeriv. Foto: Postimees / SILLE ANNUK

Nädala alguses hakkas Facebookis ringlema info, justkui tahaks valitsus maakonnaraamatukogudest reformi käigus vabaneda. Kas see nii ka on, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Kasvatusteadlane, Tallinna ülikooli Haapsalu kolledži lektor ja Läänemaa ühisgümnaasiumi majandusainete õpetaja Rea Raus jagas esmaspäeval oma Facebooki lehel infot, et valitsus kavatseb kaotada maakonnaraamatukogud. Tema postitus oli järgmine:

Rea Rausi facebookipostitus maakonnaraamatukogude kohta.
Rea Rausi facebookipostitus maakonnaraamatukogude kohta. Foto: Kuvatõmmis

«Reformierakonna valitsusel on tulnud uus idee- kaotada maakonna(kesk)raamatukogud. Seda plaanitakse juba 2024 aastal. Eest veab SDE integratsiooniametnik, nüüdne kultuuriminister. Idee kaotada maakonnaraamatukogud oleks väga suur kaotus eesti kultuurile - rahvaraamatukogude võrgustike kaudu toimub lugemisharjumuste kujundamine, lugemisoskuse ja eesti kirjanduse vahendamine lugejatele. Mis järgmiseks? Reformierakonna endine haridusminister plaanis massiliselt sulgema hakata maakoole, kas jõuame oodata ära selle, kus eestlaseks olemine on trahvimist väärt?»

Avalikku postitust on tänaseks jagatud 93 korda, samuti sai see laialdast vastukaja kommentaariumis, kus inimesed väljendasid muret muuhulgas selle üle, kas lugemine keelatakse ära ja kas ligipääsu raamatutele ja teadmistele hakatakse valitsuse poolt takistama.

Postituse all küsiti Rausilt ka korduvalt, kust tema info pärineb, mille vastuseks avaldas Raus, et tal on «sellekohane kirjavahetus, tegemist on ametliku infoga». Postimehele täpsustas kasvatusteadlane, et tema info pärineb 5. detsembril toimunud maakonnaraamatukogude direktorite nõupidamiselt, mis jõudis temani «riigikogu liikmete kaudu».

Detsembri alguses toimunud nõupidamisel tutvustas raamatukogude reformi raames kavandatavat direktoritele kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm, kes kinnitas Postimehele, et ministeeriumil ei ole plaanis hakata maakonnaraamatukogusid sulgema. «Kõik rahvaraamatukogud, sealhulgas maakonnaraamatukogu ülesannetes rahvaraamatukogud, on kohaliku omavalitsuse asutused, mille asutab ja lõpetab kohalik omavalitsus,» täpsustas Talihärm.

Nõuniku sõnul kavatsetakse osana rahvaraamatukogude reformist riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesanded ümber korraldada. Eesmärgiks ajakohasemalt raamatukogude koostööd ja ühistegevust toetada ja tegevuste dubleerimist vähendada. Talihärm ütleb, et praegu tegelevad rahvaraamatukogud riiklike kohustustega, nagu komplekteerimine ja koolituste korraldamine, lisaülesandena. Edaspidi soovitakse keskselt korraldada vaid «suurima ühishuviga tegevusi». «Kõik need 15 raamatukogu saavad ka reformi järgselt oma põhitegevusega jätkata,» kinnitab Talihärm.

Raamatukogujuhtidele endale paistab olukord aga segane ning vankumatut kindlust nende raamatukogude püsimise kohta neil olema ei paista. Võrumaa Keskraamatukogu direktor Inga Kuljus nimetab toimuvat hävitustööks ning ütleb, et on väga mures, et toimivat süsteemi lõhutakse, sest «keegi ei tea, kas pärast lammutamist inimesed üldse raamatuid saavad».

Harju maakonnaraamatukogu direktor Rutt Enok vahendab ka detsembri algul toimunud kohtumisel väljendatud maakonnaraamatukogude ühist seisukohta, et «ei tohi kaotada maakondlikku vaadet ja koordineerimist olulistes valdkondades nagu kogude komplekteerimine, arendustegevus, raamatukogude koostöö jm».

Samuti kinnitab Enok, et kõne all oli ka maakondlikke ülesandeid täitvate töötajate arvu võimalik kaotamine või vähendamine 2023. aasta lõpuks. «2026. aastaks oli küll planeeritud maakonnaraamatukogude kaotamine täielikult, ning igas vallas on üks valla keskraamatukogu, mis toimetab oma territooriumil uhkes üksinduses, teadmata, mida teevad teised raamatukogud maakonnas,» ütleb Enok, täpsustades et tema teada ei ole rahavaraamatukogude seaduse muutmise kavatsuse sisu lõplik.

Ka Talihärm kinnitab, et muudatuste detailid veel kivisse raiutud pole ning et «arutelud koos asjaosalistega on veel käimas». Nõuniku sõnul on ka kultuuriministeeriumi seisukoht, et «raamatukogud on olulised kultuuri- ja kogukonnakeskused, elukestva õppe edendajad ning nii mõneski paigas veel viimaseks kohaks, mille kaudu omavalitsus ja riik on inimesele lähedal». Ministeerium soovib ka kogu Eesti raamatukoguvõrku tugevdada «Sel eesmärgil käivitame ka järgmise aasta esimeses pooles innovatsioonifondi «Raamatukogude kiirendi», mis loob võimaluse riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös toetada rahvaraamatukogusid ruumide ning tehniliste võimaluste uuendamisel,» ütleb Talihärm.

Järeldus: pigem vale

 

Raamatukogureformi detailid ei ole veel lõplikult paigas, kuid praeguse seisuga kavandab kultuuriministeerium muuta paljude maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise korda, soovides vähendada keskset ülesannete täitmist ja võimalikku dubleerimist. Maakonnaraamatukogudel võimaldataks pärast reformi jätkata oma põhitegevusega, st ohtu, et inimestel kaoks ligipääs raamatutele, ei ole, küll aga muutuks maakonnaraamatukogude senine roll.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee. 

Märksõnad
Tagasi üles