/nginx/o/2022/12/20/15037070t1h76df.jpg)
17. detsembril avaldas justiitsminister Lea Danilson-Järg (Isamaa) sotsiaalmeediakanalis Facebook oma seisukohti palgalõhe ja naiste tööhõive kohta. Muu hulgas kirjutas ta enda väitel majanduse baasteadmistele tuginedes, et kui naistele kõrgemat palka tahta, «tuleb osa naisi turult ära tuua, et alles jäänute hind kasvaks ja ongi lõhe läinud». Postimehe faktikontroll selgitab välja, kas niisugune lähenemine tõesti soolise palgalõhe kaotaks.
SA Liberaalne Kodanik (SALK) juht Tarmo Jüristo jagas 17. detsembril Facebookis organisatsiooni tarbeks tehtud regressioonianalüüsi viimase pooleteise aasta sissetulekute kohta soo, vanuse ja rahvuse lõikes Eestis.
Postituse all lahvatas arutelu, millesse panustas oma osa ka justiitsminister Lea Danilson-Järg, kes kirjutas järgmist:
/nginx/o/2022/12/20/15037071t1h89df.png)
«Majanduse baasteadmised on abiks siingi. Hind kujuneb pakkumise ja nõudluse ristumispunktis. Meeste järele on tööturul suurem nõudlus kui naiste järele, seetõttu on hind kõrgem. Mehed saavad toime palju laiema tööde spektriga kui naised, paljusid töid ei jaksa või ei taha naised üldse tehagi. Tahate naistele kõrgemat palka, tuleb osa naisi turult ära tuua, et alles jäänute hind kasvaks ja ongi lõhe läinud. Meil on aga üli kõrge naiste tööhõive, seega aidata saab vaid subsideerimine, nt riigipalgaliste kohtade palgatõus. Erasektorit käsukorras palka tõstma ei pane, aga töötajate hoidmiseks tuleb erasektoril riigiga paratamatult sammu pidada. Samas tuleks selle palgatõusu raha maksumaksjalt ja siis on jälle häda, et riik peab õhuke olema.»
Teisipäeval Postimehele antud kommentaaris selgitas Danilson-Järg, et tema eesmärk oli juhtida tähelepanu, et ka tööjõuturul toimivad üldised majanduse põhimõtted, sealhulgas nõudluse ja pakkumise seos hinnaga. «Palgad on kõrgemad nende ametite puhul, mille järele on nõudlus, kuid pakkumist on vähe,» täpsustas Danilson-Järg.
Ministri sõnul naised tihti kõrgepalgalistele ametikohtadele ei kandideerigi. «Nad ei soovi või ei jaksa neid töid teha või puudub ka vastav ettevalmistus. Näiteks on vähesed naised huvitatud füüsiliselt rasketest töödest ehitusel, samuti pole kuigi palju naisi, kes oleks õppinud ITd ja saaks selles vallas töötada,» rääkis ta.
Esiteks tuleb selgeks teha, mis on palgalõhe. Peaasjalikult viidatakse palgalõhele kontekstis, kus räägitakse meeste ja naiste keskmise brutotunnipalga üldisest erinevusest ametite peale kokku. Statistikaameti palgarakendus võimaldab palgalõhet analüüsida ka erinevate ametite lõikes, kust muuhulgas nähtub, et näiteks tarkvaraarendajana töötav mees saab samal ametikohal töötavast naisest kuus keskmiselt palka 798 eurot rohkem, kuigi naisi on sellel alal töötamas tunduvalt vähem kui mehi.
Tartu ülikooli rakendusökonomeetria kaasprofessor Jaan Masso ütleb, et teoreetiliselt on tõesti võimalik hindu – näiteks palku – tõsta läbi pakkumise vähendamise, kuid rõhutab, et Eestis on majanduspoliitika eesmärk olnud tööjõu pakkumist tõsta tööjõupuuduse leevendamiseks. Samuti viitab ta, et USA pikaajalisest majanduskasvust viimastel kümnenditel on hinnanguliselt veerand tulnud tööturul kehvemas olukorras olevate vähemuste võimaluste paranemisest. «Tööturu ebavõrdsustega tegelemine ei ole ainult õigluse teema, vaid panustab ka majanduslikku efektiivsusesse ja majanduskasvu,» ütleb Masso.
Tallinna ülikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse dotsent Triin Roosalu, kelle üheks uurimisteemaks on soolise palgalõhe temaatika, lühike vastus küsimusele, kas naised saaksid kõrgemat palka, kui osa neist tööturult eemaldada, on selge «ei».
Roosalu selgitab, et justiitsministri pakutud lahendus «eeldab ekslikult, et meil kehtib kaks tööturgu – meeste ja naiste tööturg –, millel kummalgi valitseb täiesti erinev spetsiifika, seejuures naistööjõud ja meestööjõud omavahel ei ole asendatavad ja nõudlus naistöötajate järele on olemuslikult stabiilne, st nt nn naiste töökohtade arv ei muutu».
Roosalu lisab, et ei eksisteeri ka sellist tervikut nagu «naistöötaja» – kõik tööturul osalevad naised ei ole ühesugused, ühesuguste eelistuste, võimete, võimaluste ja ettevalmistusega. Niisugust meestöötajat ei ole samuti.
Ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo selgitas teisipäeval Postimehele, et nad ei saa kuidagi nõustuda soostereotüüpe kinnistavate väidetega, et meeste järele on tööturul suurem nõudlus või et mehed saavad toime palju laiema töödespektriga. «21. sajandil on vähe tegevusalasid, mis nõuaks kas ainult meessoost või naissoost töötajaid, sest tegelikult sobivad kõik tööd nii meestele kui ka naistele,» selgitas büroo asetäitja-nõunik voliniku ülesannetes Siiri Grünbaum.
Grünbaum lisas, et suur osa soolise palgalõhe põhjustest ei ole üheselt selgitatavad. Praxise uuringu järgi moodustab selgitamata palgaerinevus ligikaudu 85 protsenti üldisest soolisest palgalõhest, mis viitab diskrimineerimisele ning ühiskondlikele arusaamadele naiste ja meeste erinevatest rollidest.
Tallinna ülikooli sotsioloogide juhitud projektist «Soolise palgalõhe vähendamine» selgus, et naiste ja meeste palgaerinevused on suuresti põhjustatud tööturu segregatsioonist ehk inimese ametist, ettevõtte tegevusalast, töötaja haridustasemest ja ettevõtte asukoha maakonnast, ning et palgalõhe püsib paljude stereotüüpsete, sageli teadvustamata valikute tõttu, «aga ka tänu levinud eksiarvamustele, näiteks, et üksik tööandja ei saa midagi teha, kui turg dikteerib ametikoha palgataseme».
Nii Roosalu kui Masso nõustuvad, et palgalõhe pole paratamatus, vaid ühiskondliku kokkuleppe küsimus, osutades, et paljudes riikides on see Eestist tunduvalt väiksem. Siiski on palgalõhe stabiilselt langenud ka Eestis, kusjuures ei ole langenud naiste hõivatus tööturul. Lisaks osutab Roosalu, et naiste tööturult eemale jäämine ei ole seniste analüüside põhjal ei realistlik ega eelistatud lahendus.
Alust väita, et osa naiste tööturult eemaldamine tooks kaasa palgalõhe vähenemise, ei anna ei tööturu ülesehitus, uuringud palgalõhe põhjustest ega senine statistika palgalõhe kohta nii üldiselt kui ametite lõikes.
Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.
/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)