Roosalu lisab, et ei eksisteeri ka sellist tervikut nagu «naistöötaja» – kõik tööturul osalevad naised ei ole ühesugused, ühesuguste eelistuste, võimete, võimaluste ja ettevalmistusega. Niisugust meestöötajat ei ole samuti.
Ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku büroo selgitas teisipäeval Postimehele, et nad ei saa kuidagi nõustuda soostereotüüpe kinnistavate väidetega, et meeste järele on tööturul suurem nõudlus või et mehed saavad toime palju laiema töödespektriga. «21. sajandil on vähe tegevusalasid, mis nõuaks kas ainult meessoost või naissoost töötajaid, sest tegelikult sobivad kõik tööd nii meestele kui ka naistele,» selgitas büroo asetäitja-nõunik voliniku ülesannetes Siiri Grünbaum.
Grünbaum lisas, et suur osa soolise palgalõhe põhjustest ei ole üheselt selgitatavad. Praxise uuringu järgi moodustab selgitamata palgaerinevus ligikaudu 85 protsenti üldisest soolisest palgalõhest, mis viitab diskrimineerimisele ning ühiskondlikele arusaamadele naiste ja meeste erinevatest rollidest.
Tallinna ülikooli sotsioloogide juhitud projektist «Soolise palgalõhe vähendamine» selgus, et naiste ja meeste palgaerinevused on suuresti põhjustatud tööturu segregatsioonist ehk inimese ametist, ettevõtte tegevusalast, töötaja haridustasemest ja ettevõtte asukoha maakonnast, ning et palgalõhe püsib paljude stereotüüpsete, sageli teadvustamata valikute tõttu, «aga ka tänu levinud eksiarvamustele, näiteks, et üksik tööandja ei saa midagi teha, kui turg dikteerib ametikoha palgataseme».
Nii Roosalu kui Masso nõustuvad, et palgalõhe pole paratamatus, vaid ühiskondliku kokkuleppe küsimus, osutades, et paljudes riikides on see Eestist tunduvalt väiksem. Siiski on palgalõhe stabiilselt langenud ka Eestis, kusjuures ei ole langenud naiste hõivatus tööturul. Lisaks osutab Roosalu, et naiste tööturult eemale jäämine ei ole seniste analüüside põhjal ei realistlik ega eelistatud lahendus.
Järeldus: vale
Alust väita, et osa naiste tööturult eemaldamine tooks kaasa palgalõhe vähenemise, ei anna ei tööturu ülesehitus, uuringud palgalõhe põhjustest ega senine statistika palgalõhe kohta nii üldiselt kui ametite lõikes.
Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.