ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas islamiusuliste arv Eestis on jõudnud 10 000 piirimaile?

Pilt on illustreeriv. Foto: Pexels

Uudiste- ja arvamusportaal Uued Uudised vahendas oma veebilehel 13. detsembril infokilde, mida rahvuskonservatiivid teisipäevasel riigikogu fraktsioonide ees toimunud jõuametite peadirektorite kandidaatide tutvustusel teada said. Üheks neist ka asjaolu, et Eestis on moslemite arv 2016. aastast saati neljakordistunud ning radikaliseerunuid on kahekümne isiku ringis. Postimehe faktikontroll selgitab välja, kui palju on moslemeid Eestisse viimase seitsme aastaga lisandunud ja kui palju neist on radikaliseerunuid.

Uued Uudised kirjutas oma veebilehel 13. detsembril järgmist: «Kandidaat kaitsepolitseiameti peadirektori kohale Margo Palloson märkis islamismiohu raames ära, et Eestis on moslemite arv 2016. aastast saati neljakordistunud ning ulatub nüüd kümne tuhande piirimaile, radikaliseerunuid on fikseeritud kahekümne ringis.».

Viimase rahvaloenduse andmetel ehk 2021. aasta lõpu seisuga on Eestis aga 5800 islamiusulist, kusjuures statistikaamet iga-aastaselt usutunnistuse kohta infot ei kogu, vaid teebki seda ainult rahvaloenduse raames. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli islamiusulisi Eestis 1508. Need arvud ei luba järeldada, et moslemite arv oleks Eestis 2016. aastast neljakordistunud.

Kaitsepolitseiamet (KAPO) peab seda arvestust veidi teisiti. KAPO pressiesindaja Jürgen Klemm vahendab, et Eestis elava islamiusuliste kogukonna hinnangulise suuruse järeldamiseks tuleb vaadelda elamislubade ja pikaajaliste viisade hulka nendest riikidest, kus elanikkond on valdavalt islamiusuline. «Sellised riigid on näiteks Aserbaidžaan, Bangladesh, Egiptus, Iraan, Kõrgõzstan, Nigeeria, Pakistan, Usbekistan ja Türgi, mis on suurema kogukonnaga päritoluriigid ja siia lisandub teisi riike, millest pärit kogukond on Eestis palju väiksem,» selgitab Klemm.

Nendest riikidest pärit kodanike elamislubade ja pikaajaliste viisade arv on tänavu kolmanda kvartali järel Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 12 292. Kuid kuna üheski riigis ei ole usukandjateks alati 100 protsenti elanikkonnast, siis Eesti islamiusuliste kogukonna suuruse hindamiseks elamislubade ja pikaajaliste viisade arvu üksüheselt üle kanda ei saa. «Selle kogukonna suurus saabki olla hinnanguline, mis arvutatakse riikides enim levinud religiooni osakaalu abil. KAPO hinnangul läheneb islamiusuliste kogukonna suurus Eestis 10 000 inimesele,» vahendab Klemm.

Mis puutub radikaliseerunud isikutesse, siis täpsustab KAPO pressiesindaja, et KAPO aastaraamatud on ka varasemalt nentinud, et nende inimeste arv, kelle tegevus võib potentsiaalselt ohtu kujutada, on paarikümne ehk 20 ringis. Siiski rõhutab ta, et «neid inimesi radikaliseerunuteks nimetada ei ole korrektne ega täpne, kuigi välistada ei saa, et mõned neist paarikümnest võivad tulevikus radikaliseeruda».

Järeldus: pigem tõsi

 

Kaitsepolitseiameti hinnangul on Eestis valdavalt islamiusuliste riikide kodanike arv veidi üle 10 000. Kas kõik need inimesed ka islamiusku on, kindlalt teada pole võimalik. Rahvaloenduse käigus on end 2021. aastal islamiusulisena määratlenud 5800 inimest.

Paika ei pea aga väide, et eelpool loetletute seas on radikaliseerunud isikuid paarikümne ringis. Paarikümne ringis on inimesi, kes võivad endast potentsiaalset ohtu kujutada, radikaliseerunud nad aga (veel) ei ole.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].