Suurkiskjate uurimisega tegelevate Tartu Ülikooli teadlaste Maris Hindriksoni, Egle Tammelehe ja Harri Valdmanni hinnang on järgmine: «Kuna meie teada on hundi ohustatuse kategooria [IUCNi metoodika järgi] määranud selleks eraldi loodud Eesti punase nimestiku juhtrühm ning kuna taksoni liigitamiseks kategooriasse «kriitilises seisundis», «väljasuremisohus» või «ohualdis» on hulk kvantitatiivseid kriteeriume, siis ilmselt on olnud hundi ohukategooria alandamiseks läbimõeldud põhjust.»
Keskkonnaministeerium, kes muu hulgas vastutas ka 2019. aastal läbi viidud liikide punase nimistu hindamise eest, kinnitab, et Eesti piirkondliku hinnangu juures on arvestatud ka asjaolu, et Eesti hundi asurkond ei ole isoleeritud, vaid Eesti hundid on osa suuremast ja omavahel ühendatud Balti asurkonnast.
Rootsi huntide arvukus
Samuti on Rahvuslooma ümarlaua hinnangul vale Lopi artiklis esitatud hinnang, et Eesti Jahimeeste Selts levitab oma veebilehel valeinfot, väites et Rootsis on 460 hunti. Kõnealuses artiklis viidatakse omakorda Rootsi televisiooni uudisteportaali SVT Nyheter artiklile, kus väidetakse sama: «Praegu leidub Rootsis 460 hunti».
«Eleri Lopp leiab, et Rootsi huntide arvukuse hinnang 460 on vale, kuna sealt ei ole maha arvestatud suremust. Ta ei arvesta aga seda, et hundid on vahepeal siginud. Kui rääkida praegusest hetkeseisust, siis tuleks suvel lisandunud kutsikad juurde arvestada,» on ümarlaua seisukoht.
Nii rootslased kui Eesti jahimehed toetuvad tõenäoliselt Berni konventsiooni värskeimale hundi ohustatuse hinnangule (mitte «praegusele hetkeseisule»), millele on kõnealuse arvu esitanud Euroopa Suurkiskjate Algatuskogu, mis töötab IUCNi all.
Aruande leheküljelt 7 tõesti nähtub, et hinnanguliselt jääb huntide arv Rootsis vahemikku 364–598 isendit ning selle keskmine on 460. Nii rootslastel, Eesti jahimeestel, Rahvuslooma ümarlaual kui Eleri Lopil on mainimata jäänud nüanss, et arv «460» ei ole täpse loendamise tulemus, vaid hinnanguline keskmine ning tegelik arv võib olla sellest nii suurem kui väiksem.
«Seda, et surnud hunte pole maha arvestatud, on raportis mitmes kohas mainitud. Hoolimata sellest on ametlikud andmed nii laiade veapiiridega (CI 364–598), et Eleri Lopi välja pakutud arv Rootsi hundipopulatsiooni suuruseks (n=400) jääb sinna sisse,» selgitavad Tartu Ülikooli teadlased Hindrikson, Tammeleht ja Valdmann.
Seega ei levita otsest valeinfot siinkohal ei jahimehed ega looduskaitsjad, kuid mõlema huvigrupi hinnang vajab lisaselgitust, et tegu on laiade veapiiridega hinnanguga, mitte absoluutse tõega.