:format(webp)/nginx/o/2022/11/04/14938994t1hcc58.jpg)
Tuumaenergia arendamisega tegelev ettevõte Fermi Energia levitab oma Facebooki lehel reklaami, kus väidetakse, et tuuleenergia toodang erineb Eestis aastate lõikes kuni 100 protsenti ning et isegi kui päikesepaneelide võimsus praegusega võrreldes kahekordistada ja tuuleenergia kolmekordistada, jäävad tootmisse ikkagi nädalate pikkused augud, mida ühegi salvestustehnoloogiaga katta ei saa. Kas see nii on, selgitab välja Postimehe faktikontroll.
Fermi energia väidab oma sponsoreeritud facebookipostituses järgmist: «Eestis on tuuleenergia faktiline koormustegur 28 protsenti ja päikeseenergial 11 protsenti. Prognoositavus, eriti tuuleenergial, on väike, sest toodang erineb aastate lõikes kuni 100 protsenti, seda just energiatarbimise mõistes olulistel kuudel (veebruar, juuni).»
Postimehe faktikontrollile oma väidet selgitades toob Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets Eleringi toodanguandmete põhjal näite, kust justkui selgub, et toodangu erinevus lausa ületab 100 protsenti. Nimelt oli tuuleenergia toodang Eestis 2018. aasta veebruaris 34 667 MWh, 2020. aasta veebruaris aga 104 430 MWh. «Paigaldatud võimsus 2018-2021 praktiliselt ei muutunud, seega variatsioon - 104 430 jagatud 34 667 võrdub 301 protsenti,» selgitab Kallemets oma arvutuskäiku.
Kui tähte närida, siis 301 protsendi saamiseks tuleb nende kahe arvu jagatis siiski ka sajaga korrutada. Teisalt on tegemist ka meelevaldselt esitatud variatsiooniga, sest teistpidiselt jagades oleks variatsioon vaid 33 protsenti. Tavaliselt vaadatakse variatsiooni ka võrreldes sama ajaperioodi keskmise näitajaga, mitte lihtsalt kahe äärmuse erinevusena. Näitena toodud kahe kuu tootmisandmete vahe on tõesti mitmekordne, kuid võrdluses on veidi rohkem nüansse.
Eestis elektri põhivõrke haldava ettevõtte Elering kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa vahendab, et nende andmeil on aasta lõikes tuule- ja päikeseenergia kõikumine pigem kuni 35 protsenti, aasta sees võib aga lühiajaliselt esineda perioode, kus tuult või päikest praktiliselt ei ole. «Kui seda võrrelda mõne teise aastaga, siis võib kõikumine lühiajaliselt olla suurem,» ütleb Ellermaa.
Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemlektor ja programmijuht Reeli Kuhi-Thalfeldt kinnitab Statistikaameti aastase intervalliga andmekogu põhjal, et aasta lõikes erineb toodang maksimaalselt +-20 protsenti, mitte rohkem.
Kui aga vaatame absoluutväärtusi kuude lõikes erinevate aastate kaupa, nagu tegi seda Fermi energia oma postituses, näevad arvud välja veidi teistsugused. «Vaadates vaid absoluutväärtusi, võib juhtuda küll nii, et ühel aastal on sama kuu tuuleelektrijaamade toodang teisest aastast pea kaks korda suurem. Enamasti erineb aastate lõikes ühe kuu toodang kuu keskmisest 10-30 protsenti, vahel tuleb erinevus ka suurem,» ütleb Kuhi-Thalfeldt. Et nii see tõesti on, saab näha allolevalt jooniselt, kus on toodud Eleringi andmed tuuleenergia tootmise kohta kuude kaupa viimasel seitsmel aastal (libista kursoriga üle tulpade, et näha täpseid tootmisnäitajaid).
Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuhi Lauri Ulmi sõnul on uute maismaatuuleparkide kasutustegur ca 35-40 protsenti ning aastate või kuude lõikes on tuuleenergia keskmine toodang suhteliselt hästi prognoositav. «Päeva- ja tunnipõhise detailsusega on tõesti võimalik tuuleenergiat ette prognoosida pigem päevade ja nädalate vaates. Aasta toodangute erinevus võib küündida kuni 20 protsendini, kuid üldjuhul on see 10 protsendi piires,» selgitab Ulm. Tema hinnang põhineb statistikaameti andmetel, kus on võrreldud aastase toodangu varieerumist keskmisest.
Eestis võib tuuleenergia toodang aastate lõikes kindlate kuude absoluutväärtusi võrreldes erineda mitmekordselt (st 100%). Viimase seitsme aasta toodanguandmetest nähtub siiski, et kuigi mõnikord on erinevused mitmekordsed, on need paljudel juhtudel ka hoopis väiksemad. Keskmiselt erinevad kuude toodangud aastate lõikes 10-30 protsenti.
Teine väide samas postituses on järgmine: «Kui päikesepaneelide võimsus praegusega võrreldes kahekordistada ja tuuleenergia kolmekordistada, jäävad ikkagi pikad, nädalatepikkused augud, mida ei kata ühegi salvestustehnoloogiaga.» Väite tausta selgitab Kallemets alloleva Eleringi andmetele tugineva joonisega, mis tema sõnul näitab, et isegi kui päikeseenergia toodangut kahekordistada ning tuuleenergia toodangut kolmekordistada, «jäi faktiliste tunnipõhiste tarbimisandmete põhjal detsembrist jaanuarini 24-päevane auk, mida ei täida mitte mingi salvestusega».
/nginx/o/2022/11/10/14951584t1h4637.png)
«On vähetõenäoline, et tekib nädalaid, kus pole üldse tuult ega päikeseenergiat. Küll on tõenäoline, et talvel on näiteks nädalane periood, kus päikeseenergiat ei ole ja tuuleenergia toodang on vähene, kuid mitte null,» ütleb Enefit Greeni tuuleenergia valdkonnajuht Lauri Ulm. «Kuna merel on tuulikud võimsamad ja tuul stabiilsem, siis on energia kogus kordades suurem ja ühtlasem ning ka lihtsam prognoosida.»
Ulm ka kinnitab, et elektrisüsteemi on vaja täiendavaid tootmisallikaid ja ei piisa ainult salvestusest. «Nendeks võivad olla ka gaasijaamad, mida on lihtne lühiajaliselt tööle panna,» lisab Ulm.
Eleringi kommunikatsiooni projektijuht Elo Ellermaa rõhutab samuti, et Elering tõdes oma 2021. aasta varustuskindluse aruandes, et Eestis peab olema piisavalt kindlaid (juhitavaid) tootmisvõimsuseid, mis koos Soome ja Eesti vaheliste elektrikaablite (EstLink1 ja EstLink2) kaudu saadava elektrienergiaga suudavad ära katta Eesti elektrisüsteemi tiputarbimise.
«Eleringi hinnangul oli aruande esitamise ajal vaja lisaks Estlinkide kaudu saadavale elektrienergiale Eestis kohapeal ca 1000 MW kindlaid tootmisvõimsuseid. Juhul kui Balti sünkroonalas toimuvad mingid sündmused, mis mõjutavad oluliselt elektrisüsteemi tasakaalu, võimaldab 1000 MW kindlate tootmisvõimsuste olemasolu Eestis lahendada selliste sündmuste korral tekkivaid probleeme Eesti tarbija elektrivarustuse tagamisel,» vahendab Ellermaa.
Ka Kuhi-Thalfeldt on 2021. aasta elektri tarbimise, reaalsete tuulekiiruste, päikesekiirguse ja välistemperatuuri mõõteandmete põhjal modelleeritud elektrienergia toodangu põhjal välja arvutanud, et kui Eestis kolmekordistada tuuleelektrijaamade võimsus ja kahekordistada päikeseelektrijaamade võimsus ehk kui Eestis oleks tuuleelektrijaamasid 1000 MW (sh meretuulepargid) ja päikeseelektrijaamasid samuti 1000 MW ning oleks ka 500 MW võimsusega pump-hüdroelektrijaam, siis ei suudaks need elektrijaamad koos salvestiga enamikel tundidel Eesti tarbimist katta.
«Pumphüdroelektrijaam ei leiaks suurt kasutust, kuna kogu toodetud elekter tarbitakse ära ning siin ei päästaks ka suurem salvesti. Elektri kogutarbimisest (8400 GWh + salvesti 170 GWh) suudetaks katta vaid veidi vähem, kui 50 protsenti.» Kuhi-Thalfeldt ütleb, et isegi kui suurendada veel olulisel määral elektrituulikute ja päikesepaneelide võimsust ning salvesti mahtu (meretuulepargid 3500 MW, päikesepargid 2000 MW ja 1500 MW, pump-hüdroelektrijaamasid), jäävad 2021. aasta näitel siiski sisse kuni kolme päeva pikkused perioodid, kus tarbimine jääb katmata. «Aastasest elektri tarbimisest suudetaks sellisel juhul katta veidi üle 90 protsenti,» tõdeb ta.
Kuhi-Thalfeldt on viimase arvutusega samal põhimõttel modelleerinud ka 2016. aasta tootmist ja tarbimist ning kinnitab ka nende arvutuste põhjal, et nädalapikkuseid auke tootmises võib tõepoolest ette tulla. «Tegelikult võivad sellised vähese toodanguga perioodid olla isegi pikemad. «2016. aasta septembrikuu näitel on seal isegi 11-päevane periood, kus olemasolevad tootmisseadmed suudavad vähesel määral tarbimist katta ning salvestist pole kasu, sest olemasolevast tootmisest ei jää midagi üle. Märtsikuus on niisugune viiepäevane periood, mais samuti üks pikem tuuleta periood, juulis kuuepäevane periood,» ütleb ta.
Nii Eleringi, Enefit Greeni kui Tallinna tehnikaülikooli eksperdid on ühel nõul, et kui päikesepaneelide võimsust praegusega võrreldes kahekordistada ja tuuleenergia kolmekordistada, ei suudaks see alati tarbimist ka koos salvestusega katta.
Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.
/nginx/o/2022/02/04/14345359t1hd0f7.jpg)