ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas koroonavaktsiinid suurendavad koroonasse haigestumise riski?

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

3. oktoobril 2022 vahendas portaal Objektiiv, et vaktsiinid võimendavad koroonaviirusesse haigestumise riski. Postimehe faktikontroll võttis asja uurida ning küsis selgitusi kahelt eksperdilt. 

Objektiiv vahendas Oxfordi Ülikooli uuringust kirjutatud artiklit, mille autoriks oli Alex Berenson. Artiklis väidetakse, et üks mRNA vaktsiinidoos suurendab Covid-19sse nakatumist pea neli korda ja kaks Covid-19 vaktsiinidoosi tõstab haigestumise riski 44 protsenti. 

Endine Teadusnõukoja juht ja viroloog Irja Lutsar nendib, et see on klassikaline näide andmete kontekstist välja kiskumisest ning artiklis ignoreeritakse asjaolu, et viirus muutus ajas. Lisaks toob Lutsar välja, et andmeid on valesti tõlgendatud.

Artiklit vahendati pealiskaudselt

«Tegemist on korraliku teadusuuringuga, mis on avaldatud igati respekteeritud ajakirjas Lancet Diabetes and Endocinology. Autorid seadsid eesmärgiks vaadata kuidas kehamassi indeks mõjutab Covid-19 vaktsiinide efektiivsust ja jagasid oma uuritavad alakaalulisteks, normkaalulisteks, ülekaalulisteks ja rasvunuteks,» selgitab Lutsar. 

«Omavahel võrreldi vaktsineerituid ja vaktsineerimata inimesi pärast esimest, teist ja kolmandat vaktsiini doosi. Vaadeldi kuidas vaktsineerimine mõjutab koroonaviiruse PCR positiivsust ja veelgi olulisemalt Covid-19st tingitud hospitaliseerimist ja surma. Autorid kinnitasid, et vaktsiinid on tõhusad ja, et nende toime on sarnane normaalse kehakaalu ning ülekaaluga ja rasvunud patsientidel. Huvitav oli aga vaktsiini madalam efektiivsus alakaalulistel isikutel. Objektiivi poolt avaldatud artikkel aga kajastab artikli põhileidu väga põgusalt.

Objektiivi artiklis on analüüsitud artikli tabelit 7, mis on esitatud lisamaterjalidena. Tabel 7 (lk 10) kajastab vaktsiini efektiivsust PCR positiivsusele. See ei ole iseenesest vale, et analüüsitakse ka lisamaterjale, aga neid tuleb õigesti interpreteerida. Objektiiv rõhutab, et 0-14 päeva pärast esimest vaktsiinidoosi on nakatumine kontrollgrupis kõrgem kui normkaalulistel vaktsineeritutel. Selles pole midagi üllatavat kuna ükski koroonaviiruse vaktsiin ei avalda toimet esimesest päevast alates – antikehade tekkimine võtab aega. Seetõttu on oluline vaadata mis juhtub teise ja kolmanda doosi järgselt. Ühe doosi saanud inimest ei saa vaktsineerituks lugeda. Lisaks pole kellelegi uudis, et koroonaviiruse vaktsiinide kaitse PCR positiivsuse vastu on rohkem kui tagasihoidlik. Isegi kui esialgu tundus, et vaktsiinid kaitsevad ka kerge nakatumise eest, siis juba delta tüvede ilmumisega sai selgeks, et seda koroonaviiruse vaktsiinid teha ei suuda.

Kui vaadata viidatud artikli tabeleid 5 ja 6 (lk 8-9), ehk hospitaliseerimist ja surma ja pärast teist või kolmandat vaktsiinidoosi, siis näeme, et vaktsiinid on väga efektiivsed kõigis uuritavate gruppides ning langetavad oluliselt nii surma kui ka hospitaliseerimise vajadust. Eriti hea on efekt pärast kolmandat doosi viidates kolme-doosilise skeemi vajadusele. Siin võib Objektiivi artikliga nõustuda, et tegemist võib olla liiga lühikese jälgimisperioodiga.»

Andmete valesti tõlgendamine

«Artikli lõpus väidetakse, et 14 aastaste ja vanemate normkaalus inimeste risk haigestuda koroonasse on 44 protsenti kõrgem. Tabel 7 aga näitab, et 14 päeva pärast teist doosi on PCR positiivsuse šansside suhe 1,44 vaktsineeritute kasuks. Samas šansside suhe 14 päeva pärast kolmandat doosi normkaalu grupis oli 0,54, ehk PCR positiivsust on vaktsineeritutel poole vähem kui vaktsineerimata isikutel. Uuringusse alla 18 aastaseid isikuid ei haaratud ega tulemusi vanuse grupiti ei esitatud. 14+ tähendab 14 päeva pärast vaktsineerimist mitte vanem kui 14 aastat.»

Segadust tekitav on Lutsari arvates ka Objektiivi artikli viimane lõik. «Tegelikult nähti kõigis kaalugruppides oluliselt väiksemat suremust juba pärast esimest vaktsiinidoosi ning väiksemat hospitaliseerimist 28 päeva pärast esimest doosi. Teise ja kolmanda doosi järgselt need mõjud püsisid. Eksitav on ka väide, et kolmandast doosist on möödas vaid mõned kuud. Nagu eelpool öeldud, vaktsiinid olid efektiivsed juba pärast esimest doosi.»

Koroonavaktsiin ei suurenda haigestumise riski

Kokkuvõttes on tegemist kontekstist välja kisutud eksitavate väidetega. Covid-19 vaktsiinid on endiselt väga head raske haiguse ja surma vältimisel ja seda sõltumata kehakaalust ja seda näitas ka Lancet Diabetes Endocrinology avaldatud artikkel. Nõustuda võib, et Covid-19 vaktsiinide mõju nakatumise (PCR positiivsuse) vältimisel on tagasihoidlik. Kas aga vaktsiinid suurendavad PCR positiivsust või on see juhuleid vajab edasisi uuringuid. Koroonaviiruse haigestumise riski nagu väidab pealkiri vaktsiinid igal juhul ei suurenda.

Artikkel on tõlgitud inglise keelest. Ka originaalteksti autor manipuleerib andmetega ning ignoreerib fakti, et vaktsiinide toime tekkimine võtab aega ning see kaob aja jooksul. Covid-19 vaktsiinid pole kindlasti need, mis ühe doosi järgselt eluaegse immuunsuse tekitaksid ja seda pole eksperdid kunagi ka lubanud. Kui eluaegset immuunsust ei tekita haiguse läbipõdemine, siis vaevalt et seda suudab teha ükski vaktsiin. Viimane ei tähenda, et tegemist oleks halbade vaktsiinidega.»

Tartu Ülikooli viroloogia kaasprofessor ja praegune Teadusnõukoja liige Margus Varjak kommenteerib uuringut järgmiselt: «Originaalartiklis on vaatluse periood 2020 aasta lõpust 2021 aasta lõpuni ja vaadeldi, kuidas mõjutab vaktsineerimine inimeste haigestumist Covid-19 haigusesse ja kui palju esineb suremust haiguse tagajärjel.

Margus Varjak Foto: Tartu Ülikool

Rõhutama peab siinjuures, et nakatumine SARS-CoV-2 ei ole sama, mis Covid-19 põdemine. Väga paljudele inimestele kulgeb kokkupuude viirusega väga kergelt, tegemist on tihti asümptomaatilise nakkusega, see on ka olnud üks asjaolu, miks on jätkuvalt mitmeid inimesi, kes seda viirust ei võta tõsiselt.

Lanceti artikli autorid toovad välja, et viiruse suhtes positiivsete inimeste mõõtmine on muutunud ebatäpseks. Peab märkima, et me teame, et kui on möödas pikk aeg vaktsineerimisest, siis võib viirus inimest ikkagi nakatada, samuti on uued viiruse tüved olnud nakkavamad kui algne Wuhanist pärit tüvi ja murravad esmasest antikehade kaitsest läbi.

Seega hetkel aitab palju paremini mõõta ohte ühiskonnas haigestumine raskesse Covid-19-sse. Uurimustöö tulemused näitavad selgelt, et teine doos vähendas riski haiglasse sattuda ja surra 40–74 protsenti, samas kolmas vähendas 90 protsenti, võrreldes mitte vaktsineeritud inimestega.

Aga oluline veel, kui on saadud kaks vaktsiinidoosi, siis alakaalulistel ja ülekaalulistel inimestel on poolteist korda suurem risk tõsiseks Covid-19 põdemiseks. Samas, kolmas doos suuresti kaotab selle erinevuse ära.»

Samuti märgib Varjak, et Objektiivi artiklis tuuakse välja, et vaktsiinidoos on ohtlik alaealistele, kuid antud uuringus olid kõik inimesed üle 18 aasta vanad.

Varjak paneb inimestele südamele, et oma immuunkaitset Covid-19 haiguse vastu tasub ikkagi uuendama minna just äsja saabunud vaktsiinidega, mis on kohandatud omikroni tüvedele.

Järeldus: vale 

 

Väide, et koroonavaktsiinid tõstavad haigestumise riski, ei ole õige. Andmeid on tõlgendatud valesti Alex Berensoni artiklis, mida on refereerinud portaal Objektiiv. 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].