ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas mRNA vaktsiinid on teiste vaktsiinidega võrreldes põhjustanud vähijuhtumite kasvu?

Vähirakud. Foto: Shutterstock

Alates koroonaviiruse levimisest ja vaktsiinide väljatöötamisest on ringlema läinud mitmeid erinevaid teooriaid, mis seostavad nii koroonat kui ka vaktsiine erinevate haigusseisunditega. 

9. augustil 2022 kirjutas väljaanne Objektiiv, et USA vaktsiinide kõrvalnähtude andmebaasi VAERS näitab Covid-19 vaktsiini kõrvalnähtudena vähijuhtumite sajakordset kasvu. Kas selline väide vastab tõele, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Esmalt tuleks selgeks teha, mis andmebaasiga täpsemalt tegemist on. Erakorralise meditsiini arst-resident Kristel Liis Põdder selgitab portaalis Virtuaalkliinik.ee andmebaasi toimimise mehhanismi lihtsalt ja loogiliselt lahti:

«VAERS ehk Vaccine Adverse Event Reporting System on USA raporteerimissüsteem kõikide USAs litsenseeritud vaktsiinide kõrvalnähtude jaoks. Süsteemi administreerivad FDA ja CDC. Raporteid võimalike kõrvaltoimete kohta võivad esitada nii patsiendid, lapsevanemad, vaktsiinitootjad, meditsiinitöötajad kui ka muud osapooled. Ajalisi nõudeid (millal vaktsineeriti ning millal esines arvatav kõrvalnäht) raporteerimisele pole – põhimõtteliselt võib kahe sündmuse vahel olla ka näiteks 10 aastat.

Lisaks ei tähenda ajaline seos ehk ajaline järgnevus veel põhjus-tagajärg seost, mistõttu tasub VAERS-i raportite tõlgendamisel eriti ettevaatlik olla. Ehk siis kõrvalnäht (adverse event) ei tähenda veel vaktsiinist tulenevat kõrvaltoimet (adverse reaction). Kõrvalnäht tähendab seda, et üks sündmus esines peale teist (ajaline seos). Kõrvaltoime tähendab seda, et üks sündmus esines peale teist ning oli sellest ka otseselt põhjustatud. Ka mina võin ennast täna vaktsineerida gripi vastu ning ülehomme haigestuda kopsupõletikku. See aga ei tähenda, et kopsupõletiku põhjustas gripivaktsiin. Võib-olla võtsin vaktsineerimispäeval ka ibuprofeeni ning sõin apelsini – sama meelevaldselt võiksin oletada, et kopsupõletik on tingitud ibuprofeenist või apelsini söömisest. Ma ei saaks nimetada kopsupõletikku apelsini kõrvaltoimeks, kuid põhimõtteliselt võiksin seda nimetada apelsini kõrvalnähuks. Et tõestada kõrvaltoimet, peaksin läbi viima täiendava teadusuuringu.

VAERS-i raporti blanketil küsitakse infot vaktsineeritud inimese, manustatud vaktsiini ning kogetud kõrvalnähtude kohta. Samas pole võimalik raporteeritud info kvaliteeti tagada – paljud esitatud raportid on poolikud, ei sisalda järelduste tegemiseks piisavalt andmeid või on lausa kuulujuttude tasemel. VAERS loeb kõrvalnähud tõsiseks siis, kui need põhjustavad patsiendi hospitaliseerimise, käimasoleva hospitaliseerimise pikenemise, püsiva invaliidsuse, eluohtliku haiguse, kongenitaalse anomaalia/sünnidefekti või surma. Iga tõsiseks klassifitseeritud kõrvalnähu puhul küsitakse tavaraportile lisaks ka haigusloo dokumente. Surmajuhtumite korral küsitakse alati lahanguaruannet ning surmatõendit.

VAERS-i eesmärk ongi rutiinselt monitoorida vaktsiinide ohutust. Vähimagi ohusignaali korral võimalikku probleemi süvenetakse ning organiseeritakse täiendav uurimine. Selliselt on VAERS-ist varasemalt ka kasu olnud: näiteks aastal 1999 korjati müügilt RotaShieldi vaktsiin ning lõpetati selle tootmine. Just seetõttu, et VAERS korjas üles signaali, mis viitas, et RotaShieldi vaktsiin tõstis imikutel ohtliku soole invaginatsiooni riski. Seega on VAERS kasulik ressurss, kuid vajab oma eesmärgi täitmiseks teaduslikke jätku-uuringuid, mitte meelevaldsete järelduste tegemist üksikute ja ebakvaliteetsete raportite põhjal.»

Perearst Piret Rospu sõnul ei vaadata vähki haigestumise statistikat VAERS-ist, vaid vähistatistikast. «Kõik suured vähiliidud soovitavad vähiga patsientidel vaktsineerida ja mitmed ütlevad selgelt, et pole mingeid tõendeid, et vaktsineerimine vähki tekitaks või vähist tervistunud patsientidel vähi tagasi tooks,» kinnitab Rospu ja lisab, et koroona vastu on vaktsineeritud miljardeid inimesi ja ainuüksi eelmise aastaga ära hoitud maailmas ilmselt umbes 20 miljoni inimese surma. «Vähki haigestumine läheb ikka omasoodu, siin pole Covidi vaktsiinid mingit ootamatut hüpet ühes ega teises suunas kaasa toonud.»

Molekulaarbioloog Ana Rebane seab samuti sellise üldistuse VAERS-i andmebaasi andmete põhjal kahtluse alla. «VAERS andmebaas põhineb inimeste enda raporteerimisel. Isegi kui seal on rohkem raporteeritud vähi juhtumeid, kui varasemate vaktsiinide korral, siis võib see olla lihtsalt seetõttu, et koroonaviiruse vaktsiini on saanud väga suur hulk vanemaid inimesi, kes haigestuvadki sagedamini vähki ja nad on otsustanud seda raporteerida. VAERS-i andmebaasi raporteerimist ei saa kindlasti uuringuna käsitleda, sest kontrollgruppi ei ole võimalik määratleda,» nendib Rebane. 

«Kuna tegemist on RNA vaktsiiniga siis RNA DNA-d, ehk geene ehk vähi teket ei tohiks kuidagi mõjutada. Mis puutub ogavalgu võimesse raku tuuma liikuda, nagu seda on toodud välja Objektiivi artiklis, siis minu tedamist mööda pole tal mingit põhjust tuuma liikuda. Ja pildid, mis mulle vaatavad vastu erinevatest publikatsioonidest näitavad, et ogavalk asub tsütoplasmas.»

Onkoloog dr Vahur Valvere toob välja, et ülemaailmselt, sealhulgas ka Eestis, pikenesid koroonaepideemia ajal vähihaigete ravijärjekorrad ja langes osavõtt vähi sõeluuringutest. Kindlasti kajastub see tulevikus ka vähihaigete elumuse ja suremuse statistikas. «Ennetav koroona vastu vaktsineerimine on kindlasti seda olukorda parandanud, mistõttu oleme ka vähihaigetele, kui koroona riskigruppi kuulujatele, vaktsineerimist lausa soovitanud,» märgib arst. 

Valvere toob esile tõsiasja, et selleks, et teha tõenduspõhiseid järeldusi, on vaja rohkem kontrollitud andmeid, seni ei ole põhjust vaktsineerimistaktikat muuta. «Kindlasti peame järgima oma tegevuses ka tulevikus rahvusvahelisi tõenduspõhiseid juhiseid,» kinnitab ta. 

Järeldus: pigem vale

 

VAERS-i andmebaasi põhjal ei saa üldistada, et vähijuhtumite arv oleks pärast koroonavaktsiini sajakordselt kasvanud. Andmebaasi info kvaliteedis võib kahelda, lisaks ei saa andmebaasi raporteerimisi uuringuna käsitleda, sest kontrollgruppi ei ole võimalik määratleda. 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].