ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas tatine laps pole enam nakkusohtlik?

Foto: Foto Andrea Piacquadio, Pexels

28. septembri Terevisioonis esinedes (52. minut) väitis Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ly Vallikivi laste nakkushaigustest ja lasteaeda lubamisest rääkides, et nakkushaigused on kõige nakkavamad siis, kui lapsel veel nohu pole. Kui laps on nohusse jäänud, siis on ta teised juba ära nakatanud.

Selgitava kommentaari andis Lääne-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja dr Pille Märtin:

«Kui räägime respiratoorsetest viirustest ehk hingamisteede haigusi põhjustavatest viirustest, siis need on reeglina kõige nakkavamad inkubatsiooniperioodi lõpus (st napilt enne sümptomite teket) ja sõltuvalt konkreetsest viirusest esimesed 2-5 päeva alates sümptomite tekkest. Sel ajal eritab inimene kõige rohkem elu- ja nakatamisvõimelisi haigustekitajaid, sest immuunsüsteem ei ole veel jõudnud täie hooga tööle hakata. Kui inimesel hakkavad haiguse sümptomid taanduma, siis väheneb ka tema nakkusohtlikkus.»

Kättesaadava meditsiinikirjanduse andmed kinnitavad, et laps (ja ka täiskasvanu) on tavaliste nn külmetushaiguste puhul nakkav ka siis, kui selged sümptomid veel ilmnenudki pole või hakkavad alles ilmnema. Seda aega nimetatakse inkubatsiooniperioodiks ja see kestab tavaliselt üks kuni kolm päeva. Samuti on laps nakkav siis, kui sümptomid ägenevad, saavutavad oma tipu ja taanduma hakkavad. See periood saab keskmiselt läbi seitsmendal päeval.

Viidet, et nakkushaigused on kõige nakkavamad just siis, kui nohu (ehk sümtomit) veel pole, ei õnnestunud leida. Küll aga esineb mitmetes allikates väide, et kõige nakkuslikum aeg on inkubatsiooniperioodi lõpus JA sümptomite tekke/ägenemise alguses. Neist andmetest ei saa teha järeldust, et laps pole sümptomite ilmnemise ajal enam nakkusohtlik. Ka ei õnnestunud leida kinnitust väitele, et ajaks, kui laps on nohusse jäänud, on ta teised juba ära nakatanud. 

Meditsiinikirjandus ja nakkushaiguste ennetamise praktika viitab sellele, et nakatumise ja edasinakatamise vältimiseks on tõhusad erinevad hügieenimeetmed - suu katmine käega köha korral, kätepesu, lähikontakti vältimine, maskikandmine jne.

Järeldus: pigem vale.

 

Kuigi vahetult sümptomite ilmnemise eel on nakkuse edasiandmise oht väga suur, on see praktiliselt sama suur ka kahel kuni viiel sümtomite ilmnemisele järgnenud päeval.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].