28. septembril Postimehes ilmunud intervjuus väitis Tallinna linnapea ja Keskerakonna liige Mihhail Kõlvart, et viimasel ajal, ja juba enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, pole olnud soovijatel võimalik Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuda. Kas Kõlvarti väide vastab tõele, selgitab välja Postimehe faktikontroll.
Kõnealuses intervjuus tuli jutuks Vene kodanike valimisõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimisel. Kõlvart tõi küsimusele vastates jutuks muuhulgas järgmist: «Ja need põhjused, miks nii mõnelgi on jätkuvalt Vene Föderatsiooni kodakondsus, on väga erinevad. Muide, muu hulgas on üks põhjus see, et viimasel ajal ei olegi võimalik selle riigi kodakondsusest loobuda. Inimesed, kes on teos ja tahtes Eestiga ning teinud nõutaval tasemel kõik nõutavad eksamid, paraku ei saa Vene saatkonnast paberit Vene kodakondsusest loobumise kohta. Ilma selleta ei saa taotleda Eesti kodakondust.»
Ajakirjaniku täiendavale küsimusele, kas tõesti Vene saatkond kodakondsust vahetada ei lase, vastas Kõlvart nii: «Praegu, sõja ajal, pole seesugused protseduurid üldse võimalikud. Aga ka enne sõda oli olukord sama.»
Kõlvart ise ütleb, et tema väide, et Vene Föderatsiooni (VF) kodakondsusest ei ole võimalik loobuda, oli hinnanguline, kuid tema sõnul vastab see paljuski reaalsusele. «Eesti kodakondsuse taotlemise tingimused sätestavad selgesõnaliselt, et muuhulgas peab taotleja esitama dokumendi, mis tõendab, et ta on vabastatud mõne muu riigi kodakondsusest, vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamise tõttu või ta on tunnistatud kodakondsuseta inimeseks,» selgitab ta.
«See tähendab, et Vene saatkond peaks väljastama inimesele tõendi, et teda vabastatakse kodakondsusest. Kuna Venemaa ei saa lasta inimesel kodakondsusetuks jääda, siis sellist dokumenti nad ei väljasta. Garantiid aga selle kohta, et inimene saab Eesti kodakondsuse, ei anna mitte keegi, sest vastavat otsust ei ole selleks hetkeks veel langetatud,» lisab Kõlvart. Tema hinnangul jääb reegleid vaadates arusaamatuks, kuidas kodakondsuse vahetamine peaks toimuma. «Praktikas ilmselt suudetakse seda mõnikord lahendada, aga see eeldab reeglite rikkumist,» ütleb ta.
Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul ei vasta Kõlvarti väide Siseministeeriumi andmetel tõele. «Kui isik on asunud omale taotlema Eesti kodakondsust, siis ta saab Politsei- ja Piirivalveameti käest vastava tõendi, millega ta läheb VF-i saatkonda, et taotleda oma VF-i kodakondsusest vabastamist,» selgitab Läänemets.
«Mingeid kõrvalekaldeid me viimastel aastatel kodakondsusest vabastamise protsessis ja dünaamikas täheldanud ei ole,» selgitab siseminister. «Politsei- ja Piirivalveametile esitatakse Eesti kodakondsust taotlenud inimeste poolt pidevalt tõendeid, et nad on VF-i kodakondsusest vabastatud või et nad vabastatakse sellest Eesti kodakondsuse saamisel. Üldjuhul riigid ei vabasta inimest oma kodakondsusest, kui tagajärjeks on kodakondsusetus või kui isikul on täitmata kohustusi riigi ees,» selgitab siseminister.
Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi veebilehel on kirjas, et Venemaa kodanikel on seaduse kohaselt õigus oma kodakondsusest loobuda juhul kui neil ei ole riigi ees niisuguseid täitmata kohustusi nagu näiteks maksmata makse või ei ole nad hoidnud kõrvale sõjaväekohustusest. Kodakondsusest ei saa loobuda ka isikud, kelle suhtes on käimas kriminaalmenetlus. Lisaks peab kodakondsusest loobuda soovija esitama «veenvad» tõendid, et saab loobumise järel mõne teise riigi kodakondsuse. Sellest, et protseduur sõja või «erioperatsiooni» ajal võimalik poleks, märki ei ole. VF-i kodakondsusest loobumise menetlemise algatamiseks vajalike dokumentide loetelu on saadaval saatkonna ametlikul veebisaidil.
VFi suursaatkond Eestis ütleb samuti, et Kõlvarti väide, nagu ka teised Eesti poliitikute sarnased väljaütlemised, et viimasel ajal ei ole olnud võimalik Venemaa kodakondsusest loobuda, ei vasta tegelikkusele. «Venemaa saatkonna konsulaarosakond on menetlenud ja menetleb kõiki, kes soovivad VF-i kodakondsusest loobuda vastavalt Vene õigusaktidele tavapärasel viisil,» vahendab saatkonna pressiteenistus.
Saatkonna väitel võtab väljaspool Venemaad alaliselt elavate kodanike kodakondsusest loobumine aega kuni kuus kuud alates taotluse ja kõigi teiste nõutavate dokumentide esitamise kuupäevast. «Praktikas ei ole enamikul Venemaa kodanikel, kes selles küsimuses konsulaarosakonda pöörduvad, selle protseduuriga probleeme. Taotlejad saavad pärast avalduste läbi vaatamist viivitamata tõendid Venemaa kodakondsusest loobumise kohta. Neid sertifikaate väljastatakse mitu korda nädalas kokkuleppel,» selgitab saatkonna pressiteenistus. Nende sõnul on viimase paari aasta jooksul Venemaal täitmata rahaliste kohustuste, peamiselt elatise tõttu, Eestis asuvas saatkonnas kodakondsusest loobumisest keeldutud 3-4 korda.
Kõlvart lisab veel, et «alla 18-aastane Venemaa kodanik saab öelda kodakondsusest lahti ainult koos vanemaga, ja iga inimese puhul eeldab see mahukat kirjavahetust ja päringute tegemist.» Näiteks peab Venemaa maksuamet kinnitama, et inimesel pole VF-i ees maksuvõlga isegi juhul, kui inimene pole kunagi Venemaal elanud ega töötanud. «Muuhulgas tuleb esitada kõik sisse-välja registreerimise tõendid ja palju muid dokumente. Protsess võtab aastaid ja iga inimene ei suuda seda lõpuni viia, eriti praeguses sõjaolukorras,» ütleb Kõlvart.
Siseministeeriumi andmetel on käesoleval aastal (ajavahemikus 01.01.2022 – 29.09.2022) tingimuslikult Eesti kodakondsuse saanud 180 VF-i kodanikku. «Tingimuslikult» tähendab, et need inimesed on jätkuvalt VF-i kodakondsusega ning kuna Eesti seadused topeltkodakondsust ei luba, peavad nad oma eelmisest kodakondsusest loobumist tõendama. Alles seejärel hakkab Eesti kodakondsus kehtima. Neist 180st inimesest on osa taotlenud kodakondsust juba eelmisel aastal.
Samal perioodil on siseministeeriumi andmetel jõustunud 114 endise VF-i kodaniku tingimuslik Eesti kodakondsus. «Need 114 isikut on siis sellel aastal viinud Politsei- ja Piirivalveametile VF-i käest saadud tõendi, et nad on VF-i kodakondsusest vabastatud. Seega ka nüüd septembris on VF vabastanud inimesi kodakondsusest,» vahendab Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.
Mihhail Kõlvarti (hinnanguline) väide, et sõja ajal ja ka enne seda pole olnud protseduurid, nagu VF-i kodakondsusest loobumine, võimalikud, ei vasta tõele. Kindlasti on juhtumeid, kus saatkonnast kinnituse saamine on aeganõudev, kuid ainuüksi sel aastal (sh septembris) on saanud 114 inimest tõendi, et nad on Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastatud.
7. oktoobril saabus toimetusele Tallinna linnavalitsuselt lisaselgitus, milles juhitakse tähelepanu, et juhtumitest, kus Vene Föderatsiooni kodakondsusest pole olnud võimalik loobuda, on rääkinud ka Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas ja ekspresident Kersti Kaljulaid.
Osaledes 27. septembril Raadio 4 saates ütles Kaja Kallas: «Selgub, et on inimesi, kes tahavad olla Eesti kodanikud, on selle nimel pingutanud, kuid ei saa Venemaa kodakondsusest loobuda.» Samas saates ütles peaminister: «Ma ütlen, et on inimesi, kes tahavad meiega koos olla, on sooritanud eksamid, õppinud keele ära ja ainuke takistus on see, et Venemaa ei luba neil kodakondsusest loobuda.» Saatejuht Andrei Tiitov tõi kohe näiteks oma sõbra: «Ta elab Eestis kaheksa aastat, ta on siia täielikult elama asunud, tal on pikaajaline elamisluba, ta võttis laenuga korteri, lõpetas siin ülikooli - omandas eestikeelse kõrghariduse, mis vastab C1 kategooriale. Ta tahab saada Eesti kodakondsust. Tal on uskumatult, kuradima raske Venemaa kodakondsusest loobuda! Ta saab seda teha ainult siis, tema enda sõnade järgi, kui ta läheb Venemaale.»
Probleem, mida linnapea kirjeldas, ongi selles, et praktiliselt on väga raske loobuda Vene kodakondsusest. Ta kasutas liialdust – loobuda ei ole võimalik. Inimene peab loobumiseks minema dokumente vormistama Venemaale, aga ta ei tea, kas ta saab sealt tagasi.
Sama probleemi kirjeldas juuni alguses Eesti Vabariigi eelmine president Kersti Kaljulaid. Tema bürood külastas Venemaa kodanik, kes on alustanud Eesti kodakondsuse saamise protseduuriga ja ta täidab kõiki Eesti riigi poolt seatud tingimused peale ühe – kodakondsuse saamiseks on vaja loobuda Venemaa kodakondsusest. Kaljulaid rõhutas oma artiklis: «Kordan üle, sest see on oluline. Kui üdini eestimeelne Vene kodanik soovib täna Eesti kodakondsust, siis peab ta selle saamiseks minema Venemaale. Tema saatus oleneb Vene võimude suvast.»
Täiendava informatsiooni üle vaadanud Faktikontrolli komisjon Jaan Väljaotsa eestvedamisel otsustas järeldust muuta.
Arvestades asjaolu, et Eesti Vabariigi valitsus on kokku puutunud juhtumitega, kus VF-i kodakondsusest loobuda soovinud inimesed pole seda vaatamata tehtud pingutustele saavutanud, korrigeerime hinnangut Mihhail Kõlvarti väitele. Jätkuvalt ei saa väita, et Vene kodakondsusest loobumine oleks pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse muutunud võimatuks, kuid see vajab lisaselgitusi.
Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.