Samal perioodil on siseministeeriumi andmetel jõustunud 114 endise VF-i kodaniku tingimuslik Eesti kodakondsus. «Need 114 isikut on siis sellel aastal viinud Politsei- ja Piirivalveametile VF-i käest saadud tõendi, et nad on VF-i kodakondsusest vabastatud. Seega ka nüüd septembris on VF vabastanud inimesi kodakondsusest,» vahendab Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik Mari Tupits.
Järeldus: vale
Mihhail Kõlvarti (hinnanguline) väide, et sõja ajal ja ka enne seda pole olnud protseduurid, nagu VF-i kodakondsusest loobumine, võimalikud, ei vasta tõele. Kindlasti on juhtumeid, kus saatkonnast kinnituse saamine on aeganõudev, kuid ainuüksi sel aastal (sh septembris) on saanud 114 inimest tõendi, et nad on Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest vabastatud.
7. oktoobril saabus toimetusele Tallinna linnavalitsuselt lisaselgitus, milles juhitakse tähelepanu, et juhtumitest, kus Vene Föderatsiooni kodakondsusest pole olnud võimalik loobuda, on rääkinud ka Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas ja ekspresident Kersti Kaljulaid.
Osaledes 27. septembril Raadio 4 saates ütles Kaja Kallas: «Selgub, et on inimesi, kes tahavad olla Eesti kodanikud, on selle nimel pingutanud, kuid ei saa Venemaa kodakondsusest loobuda.» Samas saates ütles peaminister: «Ma ütlen, et on inimesi, kes tahavad meiega koos olla, on sooritanud eksamid, õppinud keele ära ja ainuke takistus on see, et Venemaa ei luba neil kodakondsusest loobuda.» Saatejuht Andrei Tiitov tõi kohe näiteks oma sõbra: «Ta elab Eestis kaheksa aastat, ta on siia täielikult elama asunud, tal on pikaajaline elamisluba, ta võttis laenuga korteri, lõpetas siin ülikooli - omandas eestikeelse kõrghariduse, mis vastab C1 kategooriale. Ta tahab saada Eesti kodakondsust. Tal on uskumatult, kuradima raske Venemaa kodakondsusest loobuda! Ta saab seda teha ainult siis, tema enda sõnade järgi, kui ta läheb Venemaale.»