T, 31.01.2023

ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas kuumalainetel pole midagi pistmist inimtekkeliste kliimamuutustega, nagu väidab Ühendkuningriigi poliitik Piers Corbyn?

Mariliis Kolk
, reporter-toimetaja
Kas kuumalainetel pole midagi pistmist inimtekkeliste kliimamuutustega, nagu väidab Ühendkuningriigi poliitik Piers Corbyn?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Piers Corbyn.
Piers Corbyn. Foto: James Linsell-Clark / SWNS / Scanpix

14. septembril veebiväljaandes Vanglaplaneet ilmunud artiklis «Kogenud astrofüüsik kuumalainetest: inimtegevusega pole siin midagi pistmist, kliimahullud ajavad vaid raha kokku» vahendatakse Ühendkuningriigi meteoroloogi ja vandenõuteoreetiku Piers Corbyni intervjuud telekanalile RT. Intervjuus seab Corbyn kahtluse alla kliimamuutuste inimtekkelisuse ning väidab, et suvistel kuumalainetel Venemaal ja Ida-Euroopas pole kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni kasvuga atmosfääris midagi pistmist. Kas see ka tegelikult nii on, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

RT, endise nimega Russia Today, on Venemaa riiklik rahvusvahelise suunitlusega telekanalite võrgustik, mida on varem korduvalt süüdistatud valeinfo ja vandenõuteooriate levitamises. RT-le kuumalainete teemal kommentaari andnud Piers Corbynil on magistrikraad astrofüüsikas, lõviosa oma karjäärist on ta tegutsenud poliitikuna, oma ettevõttega WeatherAction on ta müünud ka ilmaennustusi, tegevteadlase kogemust tal ei ole.

RT eetris küsis saatejuht Corbynilt, kas laiaulatuslikud maastikupõlengud ning kuumalained Venemaal on märk muutuvast kliimast, nagu esitlevad seda keskkonnakaitsjad. Corbyni sõnul on kliima muutunud alati, kuid inimesega ei olevat sellel midagi pistmist. «Suvised kuumalained Venemaal ja Ida-Euroopas on põhjustanud teatud õhuringluse mustrid atmosfääris, süsihappegaas neid mustreid aga ei põhjusta,» ütles ta RT-le. Kuumalainete taga on Corbyni hinnangul muutused päikese aktiivsuses ning kuu faaside seis.

Tartu Ülikooli füüsika instituudi atmosfäärifüüsika kaasprofessor Velle Toll lükkab Corbyni väited ümber: «kliima soojenemine on inimtekkeline: vähemalt 90 protsenti tööstusrevolutsioonijärgsest kliima soojenemisest on inimese poolt põhjustatud. Mida rohkem kasvuhoonegaase inimkond veel atmosfääri paiskab, seda soojemaks kliima läheb. Omakorda iga kraadikümnendiku globaalse õhutemperatuuri tõusuga muutuvad kuumalained tugevamaks ja sagedasemaks.»

Möödunud aastal sai Klaus Hasselmann Nobeli füüsikapreemia poole sajandi vanuse teadussaavutuse eest, millega tõestas ära, kuidas eristada inimmõjuga kliimamuutust muudest asjaoludest tulenevatest muutustest. Sinise pidevjoonega on joonisel näidatud, milline oleks maapinna temperatuur antud aastatel olnud juhul, kui inimtekkelised protsessid seda ei mõjutaks.
Möödunud aastal sai Klaus Hasselmann Nobeli füüsikapreemia poole sajandi vanuse teadussaavutuse eest, millega tõestas ära, kuidas eristada inimmõjuga kliimamuutust muudest asjaoludest tulenevatest muutustest. Sinise pidevjoonega on joonisel näidatud, milline oleks maapinna temperatuur antud aastatel olnud juhul, kui inimtekkelised protsessid seda ei mõjutaks. Foto:  Alari Paluots

Toll kinnitab Valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) värskeimale raportile toetudes, et ka Euroopas ja Eestis on kuumalained juba globaalse soojenemise mõjul tugevnenud ning sagenenud. «Ka tänavune kuum suvi ja kuumalained Euroopas olid inimtekkelise kliima soojenemise tõttu oluliselt tõenäolisemad: näiteks Ühendkuningriigi juulikuine kuumalaine oli globaalse soojenemise tõttu vähemalt kümme korda tõenäolisem, mullusuvine kuumalaine Kanadas oleks ilma globaalse soojenemiseta olnud praktiliselt võimatu,» selgitab ta.

Mis puutub Corbyni väitesse, et kliima on alati muutunud ning kuumalaineid põhjustavad päikese aktiivsusest ja kuu faasidest mõjutatud õhuringluse mustrid atmosfääris, ütleb Toll järgmist: «Õhuringluse mustrid ehk atmosfääri tsirkulatsioon selgitab tõepoolest kuumalainete esinemist. Atmosfääri tsirkulatsioon on aga planetaarses mastaabis määratud suuresti hoopis asjaoluga, et Päikesekiirgus jaotub Maal ebaühtlaselt ja Maa pöörleb. Jah, kuumalained esinesid muidugi ka enne inimtekkelist soojenemist, aga nüüd on samasuguse tsirkulatsioonimustri korral kuumalained tugevamad.».

Järeldus: vale

 

Sagenenud kuumalained ja purustatud kuumarekordid 2022. aasta suvel on suure tõenäosusega seotud inimtekkeliste kliimamuutustega. Atmosfääri tsirkulatsioon küll selgitab kuumalainete esinemist, kuid kasvuhoonegaaside suurenenud sisaldus atmosfääris teeb nende tekke tõenäolisemaks ja kuumalained tugevamaks.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles