ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas inimene võib jahutussüsteemita skafandris omaenda tekitatud soojuse kätte ära surra?

Barbie-nukud skafandrites. Pilt on illustreeriv. Foto: Handout

3. septembril Postimehes teadustoimetuse juhataja Marek Strandbergi sulest ilmunud artiklis «Ameeriklaste lennud Kuule tõid kaasa suure tehnikapöörde» esitatud väide «Inimene eraldab üksjagu soojust ja nii avakosmoses hõljumise kui ka atmosfäärita Kuu pinnal ringi­askeldamise tagajärg oleks, et inimkehas tekkiv soojus keeraks tuksi kogu tervise ja eluvõime. Nii nagu mõõdukalt soojas vees kilekotiski saab lihast lõpuks vaakumküpsetis sous vide, juhtuks ka skafandris inimesega» tekitas ühes Postimehe lugejas kahtlusi – kas inimene tõepoolest võib termoregulatsioonita kohas (nagu olid varajased skafandrid) omaenda kehasoojuse tõttu üle kuumeneda ja surra. Õige vastuse selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Esmalt on oluline selgeks teha, et kuigi kosmoses on vaakum, ei ole vaakumit skafandri sees, st skafandri pakutava «kesta» ja selles asuva inimese vahel. Seal on tavaliselt üheatmosfäärine rõhk nagu Maa pealgi. Kui aga skafandril, mida ümbritseb vaakum, puudub jahutussüsteem, ei pääse inimese keha tekitatud soojus sealt kuidagi välja. «Põhimõtteliselt saaks soojust ära anda ka soojuskiirguse kaudu, aga skafandri välispind on tehtud heledaks ja peegeldavaks, et päikesekiirgus võimalikult vähe selle temperatuuri tõstaks. Sellises olukorras on ka väljapoole kiiratav soojushulk minimaalne,» selgitab Tartu Ülikooli biomeditsiini instituudi biofüüsika lektor Jaak Talts.

Maa peal on ilma skafandrita inimkehale abiks higistamine, kuid pisikeses skafandrikeskkonnas – olgugi et sarnase rõhuga nagu koduplaneedil – higistamine ei aita. Nimelt täpsustab Talts, et kui tavatingimustes läheb palavaks, higistame rohkem ja anname sellega ka rohkem soojusenergiat keskkonda ära. Skafandrisse jääb aga inimkeha tekitatud soojusenergia pidama ning Talts selgitab, et kui tasakaalu pole, hakkab temperatuur kas suurenema või vähenema. «Näiteks kui kogu aeg tuleb natuke raha puudu, siis võlg muudkui kasvab,» lisab ta.

Lisaks viitab Talts, et «on näidatud, et täieliku termoisolatsiooni korral tõuseb isegi rahuolekus inimese temperatuur kolme tunniga 42 kraadini. Samuti, et kõrge - 42°C ja kõrgem – palavik võib tekitada krampe ja surma.» Talts lisab, et sarnane ohtlik olukord võib tekkida haigel inimesel, kelle ajuosad, mis vastutavad temperatuuri reguleerimise eest, ei tööta.

Järeldus: õige

 

Täielikus termoisolatsioonis, nagu esimeste skafandrite puhul, kuumeneks inimene üsna ruttu oma kehasoojusest üle ning saavutades temperatuuri üle 42 °C, võib inimene surra.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].