ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas sõjapõgenikud on Eestisse toonud kadunuks peetud nakkushaigusi, nagu väitis Mart Helme?

Mart Helme riigikogus. Foto: Mihkel Maripuu

Aprillis riigikogu välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel jahmatas nii paljusid riigikogulasi kui eesti rahvast riigikogu liikme Mart Helme sõnavõtt, kus ta väidetavalt toetudes oma suhtlusringkonda kuuluvate arstide hinnangule muu hulgas teatas, et «HIV tuleb tagasi. Ukrainast tassitakse meile sisse nakkushaigusi, mille kohta oleme arvanud, et neid Eestis enam ei saa kunagi olla.». Pärast Eesti Päevalehes ilmunud artiklit sõjapõgenike saabumisega seoses kasvanud HIV-positiivsete arvu kohta Eestis, kirjutas uudisteportaal Uued Uudised, et Mart Helmel oli aprillis õigus. Kas see ka nii on, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Kas HIV tuli tagasi?

Terviseametil on statistika Eestis registreeritud HIV-nakkustest alates 1988. aastast ning sellest ajast kuni praeguseni on igal aastal registreeritud vähemalt sada uut haigusjuhtu. Viimase kümnendi jooksul on küll näha olnud väikest langustrendi, kuid olukord ei ole terviseameti hinnangul siiski kiita. Aastatel 1988 kuni 2021 registreeriti Eestis kokku 10 344 HIV-nakkuse kandjat ja maailma terviseorganisatsiooni hinnangul võib Eestis olla kuni 40 protsenti nakkusekandjatest tuvastamata. Seega võib ilma sõjapõgenike vabatahtliku tervisekontrolli statistikasse piilumatagi selle väite valeks tunnistada – HIV ei ole Eestist seni veel kuhugi kadunud. Ja kuigi Ukraina rahvaarv on Eestist kordades suurem ja seega on seda ka sealne nakatunute arv, ei ole Maailmapanga statistika järgi nakatumised proportsionaalselt neis kahes riigis kuigi erinevad.

 

2022. aastal on juuli lõpu seisuga Eestis registreeritud 148 HIV-nakkusega inimest, nendest 83 on olnud sõjapõgenikud ja neist 37 tuvastatud sõjapõgenikele suunatud vabatahtliku tervisekontrolli käigus. Terviseameti tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna peaspetsialist Liina Henn selgitas Postimehe terviseportaalile, et tihti on HIVi registreerimise põhjuseks oma nakkusest teadlike sõjapõgenike soov Eestis raviga jätkata. Terviseamet on ka kinnitanud, et sõjapõgenike Eestisse jõudmine ei ole seni riigisisest nakatumist mõjutanud.

Järeldus: pigem vale

 

Kas Eestisse on toodud nakkushaigusi, mille kohta oleme arvanud, et neid Eestis enam olla ei saa?

Eestisse saabunud ligi 31 000 ajutise kaitse taotluse esitanud inimesest on terviseameti andmetel vabatahtliku tervisekontrolli läbinud umbes 6300 inimest ning juuli lõpu seisuga tuvastati selle käigus 999 haigusjuhtu: 58 isikul tuulerõuged, 30 HIV-nakkus, 28 rotaviirusentriit, 22 viirushepatiidid ning 21 isikul muid soole bakter- ja viirusnakkuseid.

Suurima osa – 846 juhtu – moodustab muude ja täpsustamata nakkushaiguste, sh harva esinevate nakkushaiguste kategooria. Viimase alla kuuluvad terviseameti meediasuhete spetsialisti Kirsi Pruudeli sõnul kõik laboratoorselt tuvastatud haigustekitajad, mida arstid mingil põhjusel ei ole täpsustanud, näiteks noroviirus.

Siin võib Helmel õigus olla (nii juhtus näiteks leetritega 2019. aastal), kuid kuna täpsustatud andmeid nende nakkushaiguste kohta ei ole, pole selle väite tõesuse kohta võimalik kindlat järeldust teha.

Järeldus: ei saa hinnata

 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].