ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas esmaspäevane riigikogu hääletus oli seadusevastane, nagu väitis Kalle Grünthal?

Kalle Grünthal riigikogus. Foto: Mihkel Maripuu

18. juunil toimunud riigikogu erakorralisel istungil tekkis pärast uute valitsusliikmete ametisse nimetamist olukord, kus volitustega parlamendisaadikuid oli vaid 97. Olukord pani häirekellad tööle riigikogu EKRE saadikul Kalle Grünthalil, kes avaldas istungil kahtlust, kas riigikogu on 97-liikmelises koosseisus otsustusvõimeline. Kas Grünthalil oli õigus, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Esmaspäevasel riigikogu istungil nimetati uude valitsusse teiste hulgas ka tänaseks endised riigikogu saadikud Lauri Läänemets, Hanno Pevkur, Urmas Reinsalu ja Riina Sikkut. Sellega lõppesid nende volitused riigikogus ning erakorralisel istungil toimunud seadusemuudatuste hääletuste ajaks oli riigikogus volitustega liikmeid tavapärase 101 asemel vaid 97, sest asendusliikmete volitused algasid teisipäeva keskööst.

Tekkinud olukorra õiguspärasus tegi muret riigikogu EKRE saadikule Kalle Grünthalile, kes oma sõnavõtus osutas, et põhiseaduse § 60 järgi on riigikogul 101 liiget. Grünthali hinnangul ei olnud riigikogu esmaspäeval valmis seaduseelnõude üle hääletama. Seda seisukohta levitasid nii Grünthal kui teised tema erakonnakaaslased ka Facebookis.

Erakorralise istungi stenogrammist nähtub, et Grünthali protseduurilistele küsimustele vastates tõi riigikogu esimees Jüri Ratas välja, et riigikogu erakorralisel istungjärgul on riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole riigikogu koosseisust, mida esmaspäeval ka oli. «Mõttevahetuse käigus kõlas näiteks ka seisukoht, et riigikogus on igal ajahetkel alati 101 liiget, neist mõne saadikuvolitused ei pruugi olla veel alanud, mis aga ei tähenda, et tegemist ei oleks seaduse mõttes riigikogu liikmega,» selgitab õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel.

Nii Koppel kui riigikogu kantselei avalike suhete osakonna juhataja Urmas Seaver kinnitavad, et tegemist ei ole esimese seesuguse olukorraga Eesti lähiajaloos ning Seaver vahendab, et riigikogu kantselei tekkinud olukorda ebaseaduslikuks ei pea. Nimelt ütleb vabariigi valitsuse seadus, et minister astub ametisse vande andmisega riigikogu ees ning seega on tulevased ministrid enne ametivande andmist jätkuvalt riigikogu liikmed. «Esmaspäevasel erakorralisel istungil toimus enne ametivande andmist kaks hääletust – kohaloleku kontroll ja istungi päevakorra hääletus. Tulevased ministrid seda võimalust ka kasutasid,» vahendab Seaver.

Lisaks teeb vastavalt riigikogu liikme staatuse seadusele riigikogu juhatus otsuse, millega tekivad asendusliikmel riigikogu liikme volitused esimesel võimalusel pärast dokumendi saamist, mis kinnitab lahkuva riigikogu liikme volituste peatumise põhjust. «Riigikogu juhatus tegigi esmaspäeval otsuse asendusliikmete volituste tekkimise kohta ja riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et asendusliikme volitused riigikogu liikmena algavad järgmisel päeval pärast riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva,» selgitab Seaver.

 

Järeldus: vale

 

18. juunil oli riigikogu pärast uute valitsuseliikmete ametisse nimetamist seaduse järgi hääletamisvõimeline. Riigikogus oli volitustega liikmeid 101, kui toimus erakorralise istungi kohaloleku kontroll ja hääletamine päevakorra üle. Samuti on riigikogus alati liikmeid 101, ka siis, kui neist mõne (antud juhul nelja) volitused ei ole veel alanud. 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].