ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Ameerika Ühendriikide ülemkohus lubas oma 1973. aasta otsusega loodet kuni sünnihetkeni tappa, nagu väidab Martin Helme?

Abordivastased ja aborte toetavad protestijad karjuvad New Yorgis 2. juulil toimuva demonstratsiooni ajal üksteise peale. Aborditoetajad takistavad Elutunnistajate (Life Witness) usurühma liikmeid minemast lähedalasuvasse Planned Parenthoodi pereplaneerimise- ja abordikliinikusse, et sealset tegevust takistada. Foto: Karla Cot

• USA Ülemkohus ei lubanud 1973. aastal oma otsusega loodet sünnihetkeni aborteerida
• Roe vs. Wade osas tehtud otsuse muutmine annab osariikidele suuremaid õigusi piirata isikuvabaduste

EKRE esimees Martin Helme Foto: Remo Tõnismäe

29. juunil avaldas EKRE esimees Martin Helme Postimehe arvamusküljel järgmise seisukoha:
«Just selle tõttu, et Ameerika kohtuotsus (jutt on Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu poolt 1973 aastal kohtuasjas «Roe vs. Wade tehtud otsusest. Toim.) võluti välja õhust ja tagas absoluutse õiguse loodet tappa, tähendab seda, et Ameerikas tehakse aborti kuni sünnihetkeni, mis tähendab omakorda seda, et kujutame korra pilti ette – ma tõesti palun, et inimesed seda endale visualiseeriksid – laps hakkab juba sündima ja kui ta pealagi paistab sünnikanalist, siis lüüakse läbi selle pehme osa, mis väiksel lapsel pealae keskel on kas käärid või nuga ajudesse ja seda nimetatakse abordiks.»

Postimees küsis pretsedenisõigust tundvalt Leon Glikmanilt (ta tutvus nii 1973 kui nüüdki tehtud otsustega), kas kõnealune USA Ülemkohtu otsus tagab absoluutse õiguse loodet kuni sünnihetkeni tappa?

Vandeadvokaat Leon Glikman Foto: Mihkel Maripuu

Leon Glikman, Glikman & Alvin vandeadvokaat:
«USA ülemkohtu lahend Roe v. Wade pole kehtestanud absoluutset abordiõigust kuni sünnihetkeni. Otsuses on selgelt välja toodud, et osariikidel on õigus abordiõigust reguleerida, arvestades tasakaalustamispõhimõttel avalikke huve, naise tervist ja loote õigusi. Nii Eesti, kui ka USA konstitutsiooniõigused rajanevad samal kontseptsioonil: inimestel on lisaks põhiseaduses selgelt kirja pandud põhiõigustele ka need õigused, mis tulenevad põhiseaduse mõttest ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetest. USA konstitutsiooni 14. muudatus sätestab privaatsusõiguse, kuid ei nimeta eraldi abordiõigust. USA Ülemkohus leidis lahendis Roe v. Wade, et abordiõigus on privaatsussfääri kuuluv põhiõigus. Nüüdseks on otsus napi häälteenamusega ümber lükatud ning abordiõigus ei ole enam põhiõigus. See annab osariikidele võimaluse kehtestada aborti oluliselt piiravaid seadusi, mida on konservatiivsemad osariigid juba ära kasutanud. Paljudes osariikides, nagu näiteks New York, kehtivad seevastu jätkuvalt liberaalsed abordiseadused. Kokkuvõtvalt, ei Roe v. Wade ega ükski muu USA Ülemkohtu lahend pole kunagi tuvastanud piiramatut abordiõigust, kuid nüüdsest ei peeta abordiõigust enam konstitutsiooniliseks põhiõiguseks. Eriarvamusele jäänud ülemkohtunikud kirjutasid kahetsusega, et praeguse põlvkonna noorte naiste õigused on nüüdsest piiratumad, kui nende emadel ja vanaemadel.»

Järeldus: väide on vale

 

1973. aasta Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu otsus Roe vs. Wade ei ole sedastanud piiramatut abordiõigust ja nüüdsest, kui see otsus on kehtetuks kuulutatud, reguleerivad abordiõigust osariigid. Postimehe faktikontrolli hinnagul on Martin Helme väide vale.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].