ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Eesti iive oleks positiivne, kui tehtaks poole vähem aborte?

Martin Helme EKRE volikogu koosolekul 2021 aastal Foto: Mihkel Maripuu

Tänaseks on demograafilised protsessid võrreldes 1990ndate keskpaigaga oluliselt muutunud. Muutunud on ka raseduse vältimise alased teadmised ja oskused, mis on üks põhjusi abortide järsule vähenemisele. 

29. juuni Postimehes avaldas EKRE esimees Martin Helme seisukoha, et kui Eestis toimuks poole vähem aborte, oleks me iive positiivne.
Kuidas on aga lood tegelikult?
Võrreldes 1996 aastaga on abortide hulk Eestis vähenenud viis korda.

1996. aastal tehti Eestis omal soovil 16887 aborti aastas. 2014. aastaks oli see vähenenud ca 3,3 korda ja omal soovil tehti aastas 5188 aborti.
Alates 2014. aastast on summaarne iive kuni 2021. aastani olnud -16970 inimest ning omal soovil on tehtud samal perioodil 33095 aborti. Seega sel perioodil poleks poolte abortide tegemata jätmine summaarset selle ajavahemiku iivet positiivseks muutnud.

Samas vastas Helme väide tõele möödanikku jäävatel valdaval osal 1996. kuni 2019. aastatest, aga mitte enam hetkel.
Alates 2020. aastast on aga abortide arv vähenenud veelgi ning demograafiliselt ei küüniks iive positiivseks ka siis, kui pooled abordid tegemata jääksid.
Suremus oli aga 2021. aastal 1,2 korda suurem kui 2019 aastal. Ning abortide arv vähenes 2021. aastaks 2019. aastaga võrreldes 1,125 korda.

 

Tegelik iive võrreldult nn Martin Helme mudeliibega, mille puhul oleks aborte tehtud poole vähem.

Sündide ja abortide suhe ajavahemikul 1996-2021

Järeldus: pigem vale

 

Eestis on toimunud omal soovil tehtavate abortide märkimisväärne vähenemine ning poolte abortide tegematajätmine ei suudaks täna kasvatada Eesti jooksvat iivet positiivseks.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].