ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Euroopa Liit peab pärandniitude taastamist raadamiseks?

Nedrema puisniit Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

28. juunil kohtusid Euroopa keskkonnaministrid Luksemburgis, et arutada kliima- ja energiapaketi “Eesmärk 55” edasise tuleviku üle. Kohtumise eel välja saadetud pressiteates kirjutas Keskkonnaministeerium (KKM), et paketti kuuluva maakasutuse, maakaasutuse muutuste ja metsanduse ehk LULUCFi (Land Use, Land-Use Change and Forestry) sektoris Eestile seatud eesmärgid käivad riigile selgelt üle jõu. Ühe põhjendusena toodi välja pärandkoosluste taastamise problemaatika. Nimelt käsitleb Euroopa Liit nende koosluste taastamist teatud juhtudel raadamisena, mis KKMi hinnangul võib teiste regulatsioonide tõttu tekitada takistusi taastamistegevusest saadud puidu või hiljem muude toodete müümisel. Kas EL peab pärandkoosluste taastamist raadamiseks, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

 

Üheks LULUCFi osaks on metsade raadamist ning degradeerumist käsitlev määrus, mis kohaldub teatud kaupadele nagu elusveised ja veiseliha, soja, palmiõli, kohv, kakao, puit., Selleks, et niisuguseid kaupu ELis turule viia ja eksportida, on vaja tõestada, et nende tootmise ja kasvatamisega ei ole kaasnenud metsade raadamist ega degradeerumist.

KKMi looduskaitse osakonna nõunik Herdis Fridolin selgitas Postimehele, et mitmed võsastunud pärandniidud on tänaseks Eestis metsamaaks nimetatud ning nende taastamine eeldab paratamatult raietöid: «seega võib pärandniitude taastamisel tõepoolest tekkida ka arvestatavas koguses puitu, mida oleks mõttekas ka turustada.» Seda aga ELi määruse järgi teha ei saaks.

Ta lisas, et määrus puudutab ka hiljem pärandniitudega seotud kaupu: «pärandniitude taastamise ja hooldamise puhul on samuti oluline, et säiliks võimalus legaalselt müüa niitudel karjatatud veiseid, lambaid ja nende liha.» See võimalus motiveerib põllumehi meie looduse kõige liigirikkamaid koosluseid hooldama.

KKM kindel seisukoht kohtumisele minnes oli, et Eesti saab algatusega nõustuda vaid juhul, kui riigile tagatakse võimalus metsamaaks nimetatud võsastunud pärandniitudel saadavat puitu ja muud kaupa ELis edasi müüa.

Kui keskkonnaministri ametikohustusi täitnud Urmas Kruuse kohtumiselt naasis, selgus, et Eesti ei saavutanud läbirääkimistel kõiki soovitud eesmärke. Tänu teksti sisse viidud muudatustele oli Eesti siiski nõus raadamise ning degradeerumise määrusele alla kirjutama.

Kuid kas pärandkoosluste ökoloogiline taastamine on Euroopa Liidu silmis endiselt sama mis raadamine?

Vastuses Postimehele tõi Euroopa Komisjon välja, et oluline on mõista, et LULUCFi arutelud on alles käimas ning Luxemburgis ei langetatud veel lõplike otsuseid. Euroopa Komisjon töötab ELi täidesaatva organina, mille ülesandeks on EL poliitika elluviimine ja rahaliste vahendite haldamine.

Komisjon selgitas, et kuna Euroopa Liidu linnu- ja looduskaitse direktiivi või uue Euroopa looduse taastamise määruse alla kuuluvate elupaikade taastamise peamineeesmärk pole ala muutmine põllumajandusmaas, ei lange taastatavalt alalt saadud puit ega muud tooted metsade raadamise ning degradeerumise määruse keelu alla. 

Kuid leppe praeguste, üsna üldiste tingimuste juures, peab Eesti oma looduse ja ökosüsteemiteenuste kasutamise nimel Euroopa Liidule detailselt oma taastamistöid tutvustama. Põhjus on selles, et isegi kui metsastunud niidu ökoloogilise taastamise peamine eesmärk ongi niidukoosluse taastamine, muutub Eesti seaduste järgi ala katastriüksuse sihtotstarbeline nimetus põllumaaks ning see võib puidu ja muude kaupade turustamisel probleeme tekitada.

Kuigi võib jääda mulje, et Lääne-Euroopas lihtsalt ei tunta meie pärandniite piisavalt, et nendega kaasnevaid nüansse LULUCFis arvesse võtta, siis Eestimaa Looduse fondi nõukogu esimees Aveliina Helm nii ei arva: «Julgen öelda, et Euroopa Komisjon peaks niitude tähtsust hästi teadma, alles hiljuti sai Eesti loopealsete taastamise projekt LIFE to Alvars Euroopa Komisjonilt suure tunnustuse - Eesti niitude taastamine pälvis läbi aegade parima Natura aladel läbi viidud looduskaitseprojekti preemia. Aga selge on see, et eks Eesti oma looduse eest peab ikka ise seisma ja jälgima, et kõik asjaolud just niimoodi paika saaksid, nagu meie loodusele ja inimestele parim.»

 

 

Järeldus: pooltõde

LULUCFi tänasel kujul peaks Euroopa Liit pärandniitude taastamist raadamiseks vaid juhul, kui taastatav ala on nimetatud metsamaaks ning taastamise järgselt saab sellest katastriüksuse sihtotstarbe järgi põllumaa. Eesti peab tulevastel LULUCFi aruteludel riigi loodusvarade ning nende kasutamise õiguse eest seisma ning liikmesriikidele selgitama, miks taastamisega kaasnev majandustegevus peaks raadamise ja degradeerumise määruses erandiks olema.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil [e-mail].