T, 31.01.2023

ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas pea kõigil Eesti põrsastel lõigatakse keelust hoolimata sabad ära?

Mariliis Kolk
, reporter-toimetaja
Kas pea kõigil Eesti põrsastel lõigatakse keelust hoolimata sabad ära?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Siga. Pilt on illustreeriv.
Siga. Pilt on illustreeriv. Foto: Margus Ansu

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad postitas 15. juunil oma Facebooki lehele üleskutse allkirjastada petitsioon sigade sabade lõikamise peatamiseks ja sigade elutingimuste parandamiseks Eestis, kus nad muuhulgas esitasid väite, et «sigade sabade lõikamine ennetava meetmena on keelatud, aga sellest hoolimata tehakse seda Eestis peaaegu kõikidele alla 7 päeva vanustele põrsastele». Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) blogipostituses viidatakse uuringule, mille järgi 2017. aasta seisuga lõigatakse sigade sabasid alla poolel Eesti sigadest. Kas loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad kampaanias esitatud väide peab paika, selgitab välja Postimehe faktikontroll.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad facebookipostitus on järgmine:

Nähtamatud Loomad 14. juuni facebookipostitus.
Nähtamatud Loomad 14. juuni facebookipostitus. Foto: Kuvatõmmis

Kampaaniajuht Merit Valge sõnul tuginevad organisatsiooni andmed Põllumajandus- ja Toiduametilt saadud infopäringule, kus kontrollvisiite tegev ametnik tuvastas, et Eestis lõigatakse sabu 97 protsendil põrsastest.

Briyne’i ja teiste 2018. aastal teadusajakirjas Porcine Health Management avaldatud uuringu järgi lõigatakse sabasid 45 protsendil Eesti sigadest. Uuringus vaadeldi Euroopa Liidu liikmesriikide andmeid, mis koguti vabatahtliku veebiküsimustiku kaudu igas riigis 1-7 vastajalt, Eestist oli küsimustiku täitjaid üks, kuid kes selle täitis, välja toodud ei ole, seega ei saa ka uuringus toodud andmeid pidada usaldusväärseks.

Põllumajandus- ja Toiduamet kinnitab, et nad tõesti on eeltoodud andmed - Eestis lõigatakse sabu 97 protsendil põrsastest - loomakaitseorganisatsioonile esitanud. See arv pärineb aastatest 2018 ja 2019 ning värskemaid koguandmeid nende sõnul hetkel ei leidu.

Täpsemaid andmeid ei anna ka Rakvere Lihatööstus, kellele kuulub 24 seafarmi üle Eesti. «Sigade sabasid ei lõigata ära, vaid kärbitakse saba pikkust – vastasel juhul hakkavad sead üksteise sabasid närima, mis viib erinevate bakteriaalsete haiguste, selgroopõletiku ja muude infektsioonide tekkeni,» vahendab lihatööstuse seisukohta kommunikatsioonijuht Kerstin Kotkas.

«Sabade söömine on sigade hulgas väga levinud ja kahjuks süvenev trend, mille tekkepõhjuseid pole tänaseni suudetud teaduslikult tõestada. Sabade kärpimine aitab kaasa sigade heaolu tagamisele ja see protseduur, mis viiakse läbi vastavalt seadusandlusele, ei ole Eestis ebaseaduslik. Sabaosas, mis ära kärbitakse, on väga vähe närvirakke. Rakvere Lihatööstuses sabasid ei kärbita - sinna jõuavad sead meie farmidest, kus nad üles kasvavad. Täpset statistikat sigade sabade kärpimise osas on raske välja tuua. Meie põrsatootmisfarmis EKSEKO tegelevad sabade kärpimisega kogenud ja vastava väljaõppe saanud veterinaartöötajad,» vahendab Kotkas. Teine Eesti suurem seakasvatusettevõte Atria Farmid OÜ artikli avaldamise ajaks vastust ei andnud.

Järeldus: pigem tõsi

 

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad kasutab oma kampaanias Põllumajandus- ja Toiduametilt saadud statistikat, mis pärineb aastatest 2018 ja 2019. Amet on andmete õigsust kinnitanud. Nende põhjal küll 2022. aasta olukorda täpselt hinnata ei saa, kuid kuna tegu on kõige värskemate ametlike andmetega ja tööstusel ülevaadet statistikast ei ole, siis loeb Postimehe faktikontroll väite pigem tõeseks.

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil faktikontroll@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles