R, 19.08.2022
Faktikontroll

ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Emil Rutiku jagatud video kinnitab, et Peruus võetakse 5G-antennid maha, sest need on ohtlikud?

Kaido Einama
, ajakirjanik
Kas Emil Rutiku jagatud video kinnitab, et Peruus võetakse 5G-antennid maha, sest need on ohtlikud?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Miraflorese linna ametlikest uudistest jooksis 2019. aastal läbi teade koos fotodega ebaseadusliku mobiilimasti mahavõtmisest. Tegemist ei olnud 5G mastiga.
Miraflorese linna ametlikest uudistest jooksis 2019. aastal läbi teade koos fotodega ebaseadusliku mobiilimasti mahavõtmisest. Tegemist ei olnud 5G mastiga. Foto: Miraflorese omavalitsus / miraflores.gob.pe

30. mail kirjutas tuntud muusik Emil Rutiku oma Facebooki seinal avaldatud video juures: «Peruus võetakse 5G-antennid maha, sest avalikkus on saanud teadlikuks nende ohtlikkusest. Mida me saame teha? Jagage teavet, jätkake teabe jagamist, jätkake rääkimist, liituge rühmadega, osalege.» Postimees uuris, kas 5G-maste on tõesti hakatud ametlikult maha võtma, nagu võiks videost mulje jääda.

Postitus Facebookis oli selline:

Foto: ekraanipilt / facebook.com

Jagatud videos võetakse tõesti ilmselt Peruus maha mobiilimasti, millele viitab videost nähtav mastile kleebitud silt.

Peruus ametivõimude tingimustele mittevastava ehitise tähistamiseks kasutatav silt ongi näha kaadris, aga ei selgu, mis põhjusel see mast kahe sõiduraja vaheliselt haljasalalt eemaldatakse.

Nagu videost näha, on mobiilimastile kleebitud plakat ehitise normidele mittevastavuse kohta.
Nagu videost näha, on mobiilimastile kleebitud plakat ehitise normidele mittevastavuse kohta. Foto: Kaader videost
Tehes Google´is pildiotsingu plakatil näha oleva tekstifragmendi kohta, selgub, et sellist silti kasutatakse tõesti Peruus.
Tehes Google´is pildiotsingu plakatil näha oleva tekstifragmendi kohta, selgub, et sellist silti kasutatakse tõesti Peruus. Foto: ekraanipilt / google.com

Seega fakt, et video on tehtud Peruus, saab pildiotsinguga kinnitust.

Juurde lisatud kommentaariga jäetakse mulje, et Peruus on ametlikult hakatud 5G-tugijaamadega sidemaste maha võtma ning seda infot tuleb nüüd levitada.

Emil Rutiku vastas Postimehe küsimusele video allika kohta, et see on pärit Lõuna-Ameerikast ja selle on üles võtnud üks välismaine pillimees, keda ta teab ühest pillimeeste grupist. «Pigem tähendab see, et kohalikus rajoonis, kus rahvas ütles, et see (mast) on liiga suur ja liiga palju, et võtame selle maha ja nii tehtigi,» lisas Rutiku. «See pole mitte hea või halb, vaid vastab ka Euroopas levivale algatusele «Stay connected but safe», mis tähendab, et ei maksa kõike kahjulikku endale ligi lasta.»

Kust see video tegelikult pärit on?

Täpselt sama video samas sõnastuses kommentaariga postitas paar päeva varem Alex Nicker ühte 5G ja elektromagnetväljade mõju üle arutlevasse Facebooki gruppi.

Emil Rutiku postitus 5G-mastide mahavõtmise kohta on täpselt samas sõnastuses kui varem ilmunud Alex Nickeri postituses. Video on ka sama.
Emil Rutiku postitus 5G-mastide mahavõtmise kohta on täpselt samas sõnastuses kui varem ilmunud Alex Nickeri postituses. Video on ka sama. Foto: ekraanipilt / facebook.com

Kust Alex Nicker oma andmed 5G-mastide mahavõtmise kohta sai, pole teda, sest Postimehe päringule ta loo valmimise ajaks ei vastanud.

«Yahoo!» otsingust selgub, et tegemist on 2019. aastal tehtud videoga Peruu linnast Mirafloresest, kus omavalitsus otsustas maha võtta sinna ebaseaduslikult püstitatud mobiilimasti. Sellest siis ka vastav silt posti küljes.

Nagu kirjutatakse kohalikes uudistes 30. novembril 2019, demonteeriti ligi 30 meetri kõrgune ja ööpimeduses salaja üles pandud mast, kuna operaator oli jätnud selle kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata. 5G tulekuni oli siis veel jäänud mitu aastat.

Milline on seis 5G-mastide mahavõtmisega Peruus tegelikult?

Peruus registreeriti juunis 2020 esimene protestiaktsioon 5G-võrkude vastu, nagu kirjutab Peruu sotsiaalsete konfliktide ennetamise ja valitsemise büroo oma aruandes. Protestijate arvates kahjustas 5G inimeste tervist – Huanacopampa provintsis võtsid kohalikud külaelanikud 2020. aastal kinni telekomiettevõtte töötajad, kes kohalike elanike arvates tulid paigaldama nende jaoks ohtlikku 5G-tugijaama. Külaelanikud ei soovinud oma asulasse uue põlvkonna mobiilsidevõrku, kuna «see levitab ohtlikku Covid-19 viirust».

Samast protestiaktsioonist kirjutas kaks aastat tagasi ka BBC: Peruus Huancavelica provintsis pidasid külaelanikud kinni kaheksa tehnikut, kes parandasid kommunikatsiooniantenni, sest kohalikud kartsid, et nende külla levitatakse selle kaudu kiiritades Covid-19 viirust.

Kohaliku uudisteportaali teatel lubati pantvangid vabastada alles siis, kui nad antenni maha võtavad. Mobiilimast jäi siiski püsti, sest valitsusametnikud selgitasid, et 5G pole kahjulik ja tegelikult sel ajal 5G-d Peruus polnudki.

Ametlikke teateid plaanidest 5G-võrgu rajamine peatada või maste maha võtta Peruu uudistesaitidelt ei leia. Massilisest 5G-tugijaamade mahavõtmisest ei räägita ammugi, pigem on juttu leviala laiendamisest maapiirkondadesse. Käimas on 5G-sageduslubade oksjon, mille juures tekitab operaatoritele praegu muret hoopis valitsuse nõudmine garanteerida üle riigi vähemalt 70 protsenti väljalubatud kiirusest, mida on telekomifirmade sõnul kaugetes maakohtades võimatu saavutada.

2020. aastal kirjutas väljaanne El Comercio, et riigi plaanitav täiendav nõue telekomiettevõtetele küsida mastide paigaldamiseks luba ka kohalikelt omavalitsustelt takistab 5G-võrgu kiiret arendamist, sest vaja on 10–20 korda rohkem tugijaamu ja kõiki neid kohaliku võimuga kooskõlastades muutub see väga keeruliseks, sest kohalikud poliitikud võivad poliitilistel kaalutlustel keelduda lubade andmisest.

Vaata videot väidetava 5G-masti mahavõtmisest, mis tegelikult osutus 2019. aastal püstitatud ebaseaduslikuks kommunikatsioonimastiks, siit:

Kas 5G on ohtlik?

Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendik on 5G ohtlikkusest juba rääkinud. See pole ohtlikum kui muud sidevõrgud. 

«Kui on optimaalselt planeeritud raadiovõrk, on kiirguse tase pigem madalam ja sellest tulenevalt tugijaamade suur arv ei ole otseselt põhjuseks väita, et me saame suurema kiirgusdoosi,» rääkis ta.

Järeldus: vale

Tegemist oli kolme aasta taguse videoga ajast, kui Peruus veel 5G-võrku ei olnudki. Maha võeti hoopis ööpimeduses salaja ebaseaduslikult püstitatud mobiilimast.

 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil: faktikontroll@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles