ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas Eestis on eestlasi tõesti 85 protsenti nagu väitis peaminister?

Peaminister Kaja Kallas. Foto: Madis Veltman

16. mail ütles peaminister Kaja Kallas Riigikogus arupärimisele strateegia «Eesti 2035» rahvastikunäitajate kohta vastates: «Alustan sellest, et statistikaameti andmetel 1. jaanuari 2022. aasta seisuga on eestlaste osakaal 85 protsenti ja see on olnud juba aastaid.». Postimehe faktikontroll võttis selle väite vaatluse alla.

Statistikaameti kommunikatsioonipartner Hanna-Liisa Ruuli sõnul oli Statistikaameti täpsustatud andmetel 1. jaanuaril 2022 Eesti rahvaarv 1 331 796, sellest eestlasi 914 896 ehk 68,7 protsenti. Valdavalt Eesti inforuumis rahvusküsimusele ka nii lähenetakse.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo kommenteerib, et oma sõnavõtus pidas peaminister silmas Eesti riigi kodakondseid. 2022. aasta seisuga ongi Eesti riigi kodakondsusega inimeste osakaal rahvastikust 84,7 protsenti, eelnenud kolmel aastal 84,9 protsenti ja 2018. aastal 85 protsenti.

Rahvusvaheliselt, Eurostati tuumtunnuste mõistes, käsitletaksegi rahvuslikku identiteeti määravate tunnustena kodakondsust ja sünniriiki. Rahva ja eluruumide loenduse seaduse järgi kogutakse rahvaloendusel andmeid rahvuse ja kodakondsuse kohta eraldi, ning rahvuslik kuuluvus on iga vastaja enda sisetunde ja identiteedi küsimus. See tähendab ka, et päritolu ei määra tingimata inimese identiteeditunnetust nagu seda ei tee ka kodakondsus. Arengustrateegias «Eesti 2035» tehakse samuti vahet eestlaste ja muudest rahvustest Eesti elanike suhtes, kodakondsusest seal ei räägita. Seega on Kallase väide, et Eestis on eestlaste osakaal 85 protsenti, nagu ta ka ise tunnistab, eksitav.

Järeldus: Pigem vale

Kuigi rahvusvahelisel tasandil käsitletakse tihti rahvust kodakondsuse ja sünniriigi järgi, tehakse Eesti kontekstis selget vahet rahvuse ja kodakondsuse vahel. Kallas lähtus oma sõnavõtus kodakondsusest, mis aga tema lausestusest aimatav ei olnud. Rahvus on Eesti kontekstis see, mida inimene ise enda kohta on öelnud ja sellisena Eestis ka rahvust tajutakse.

 

Kaheldavatest väidetest andke Postimehele teada aadressil: [e-mail].