N, 1.12.2022
Faktikontroll

ÕIGE VÕI VALE ⟩ Kas tavatud laste hepatiidijuhtumid on seotud koroonaviiruse vaktsiinidega?

Kas tavatud laste hepatiidijuhtumid on seotud koroonaviiruse vaktsiinidega?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
COVID-19 vastane vaktsiin. Pilt on illustreeriv.
COVID-19 vastane vaktsiin. Pilt on illustreeriv. Foto: Matt Rourke

28. aprillil avaldas Rea Raus 26 tuhande liikmega Facebooki grupis «Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud» kirjutise, milles muu hulgas mainib: «Hiljutine uuring näitas, et koroonavaktsiinid võivad esile kutsuda teatud tüüpi hepatiidi. Maksakahjustusi on leitud nii vektor- kui mRNA vaktsiinide kasutamise järgselt. Hiljuti anti ka meie meedias teada, et levima on hakanud uus hepatiidivorm, ka lastel. Kas neil uudistel on omavaheline seos?».

Artiklid, millest lähtuvalt see küsimus püstitati, räägivad kumbki juhtumitest üksikute patsientidega, kelle seisundit on põhjalikult uuritud. Viidatud originaalartikkel avab ühe 52-aastase patsiendi juhtumi. Seal tuuakse järeldusena välja, et COVID-19 vastu vaktsineerimine võib esile kutsuda selge T-raku domineeriva immuunvahendatud hepatiidi, millel on ainulaadne patomehhanism, mis on «seotud vaktsineerimisest põhjustatud antigeenispetsiifilise koe-residendi immuunsusega, mis nõuab süsteemset immunosupressiooni».

Kuvatõmmis Rea Rausi postitusest: «Hiljutine uuring näitas et koroonavaktsiinid võivad esile kutsuda teatud tüüpi hepatiidi.Maksakahjustusi on leitud nii vektor kui MRNA vaktsiinide kasutamise järgselt. Hiljuti anti ka meie meedias teada, et levima on hakanud uus hepatiidivorm, ka lastel. Kas neil uudistel on omavaheline seos?
In a recent study published in the Journal of Hepatology, researchers reported that the coronavirus disease 2019 (COVID-19) vaccination could elicit a distinct T cell-dominant immune-mediated hepatitis...Liver injury has been observed with both vector- and messenger ribonucleic acid (mRNA)-based vaccines with a varying period of vaccination-to-symptom onset.
Lisaks täiesti asjassepuutumatu detail "1948, the WHO could accept donations only from member states. In 2005 they changed their policies to also allow for private funding. Today, only 20% of its funding comes from member states, with the other 80% from private sources, including pharmaceutical companies." (Aaron Kheriaty, MD)»
Kuvatõmmis Rea Rausi postitusest: «Hiljutine uuring näitas et koroonavaktsiinid võivad esile kutsuda teatud tüüpi hepatiidi.Maksakahjustusi on leitud nii vektor kui MRNA vaktsiinide kasutamise järgselt. Hiljuti anti ka meie meedias teada, et levima on hakanud uus hepatiidivorm, ka lastel. Kas neil uudistel on omavaheline seos? In a recent study published in the Journal of Hepatology, researchers reported that the coronavirus disease 2019 (COVID-19) vaccination could elicit a distinct T cell-dominant immune-mediated hepatitis...Liver injury has been observed with both vector- and messenger ribonucleic acid (mRNA)-based vaccines with a varying period of vaccination-to-symptom onset. Lisaks täiesti asjassepuutumatu detail "1948, the WHO could accept donations only from member states. In 2005 they changed their policies to also allow for private funding. Today, only 20% of its funding comes from member states, with the other 80% from private sources, including pharmaceutical companies." (Aaron Kheriaty, MD)» Foto: Kuvatõmmis

Kuigi Raus ütleb, et ta ei ole midagi väitnud, võib selline küsimusepüstitus – kas vaktsineerimise kaasapanu ühel patsiendil võiks mõjutada laste hepatiidijuhtumeid – kujundada põhjendamatu hoiaku.

Kuvatõmmis Rea Rausi selgitusest: «Marek Strandberg minu poolt viidatud artikkel on üksainuke, teemaavangu mõttes. Ehk siis arutelu-ja küsimuste tõstatamise koht igal juhul. Sellest tingitult ka küsimärk mu postituses. vastavaid uuringuid on rohkem, mistõttu mingite vastuste otsimiseks on vaja tutvuda rohkemate uuringutega, näiteks üks veel siin jne https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8264276/. mina pole üldistanud üksikuuringut, vaid tõstnud lauale küsimuse veel ühest tõsisest riskist, mis võib kaasneda kovidvaktsiinidega. Seega - pole tegemist eksitamise, vaid arutelu avanguga. Aga eks seda normaalse, ka teadusliku arutelu lämmatamist oleme mitu aastat juba näinud.»
Kuvatõmmis Rea Rausi selgitusest: «Marek Strandberg minu poolt viidatud artikkel on üksainuke, teemaavangu mõttes. Ehk siis arutelu-ja küsimuste tõstatamise koht igal juhul. Sellest tingitult ka küsimärk mu postituses. vastavaid uuringuid on rohkem, mistõttu mingite vastuste otsimiseks on vaja tutvuda rohkemate uuringutega, näiteks üks veel siin jne https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8264276/. mina pole üldistanud üksikuuringut, vaid tõstnud lauale küsimuse veel ühest tõsisest riskist, mis võib kaasneda kovidvaktsiinidega. Seega - pole tegemist eksitamise, vaid arutelu avanguga. Aga eks seda normaalse, ka teadusliku arutelu lämmatamist oleme mitu aastat juba näinud.» Foto: Kuvatõmmis

Seni pole üheski uuringus seost leitud

Üksikjuhtumite kirjeldamine on meditsiinikirjanduses oluline tegevus, sest sel moel on võimalik tuvastada nii uusi haigusi, aga loomulikult ka erinevate protseduuride - sealhulgas ka vaktsineerimise - seni teadmata kõrvalmõjusid. «Niisuguseid artikleid publitseeritakse, et juhtida arstide tähelepanu võimalikele põhjustele. Alati tuuakse diskussioonis välja muud variandid ja põhjused, muuhulgas on seal viidatud ka COVID-19 läbi põdemisega seotud autoimmuunsetele hepatiitidele. COVID-19 läbipõdemist on registreeritud sadades miljonites ja ka selle vastasel vaktsineerimisel on kasutatud sadu miljoneid doose. See tähendab omakorda sadu miljoneid erinevaid immuunvastuseid. Ühe-kahe või ka paarikümne kas COVID-19 põdemisega seotud või vaktsineerimisega seotud juhtumi registreerimise ja piltlikult öeldes kõikide ülejäänud reageerimiste vahele ei saa kuidagi võrdusmärki tõmmata,» selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin.

Märtin lisab ka, et teadmata põhjusega ägedate hepatiidi juhtumite põhjuste uurimine on alles täies hoos ja kahtlemata kontrollitakse väga põhjalikult kõikvõimalikke hüpoteese. «Kokku on neid juhtumeid üle maailma registreeritud pisut alla 300 ja seni pole ükski uuring leidnud seost COVID-19 põdemise ega vaktsineerimisega. Küll on aga uuritakse seni teada oleva põhjal laste hepatiidi seost adenoviirusega,» ütleb Märtin.

Märtin selgitab, et infektsioonhaiguste põdemine tähendab alati immuunsüsteemi kaasamist ning tekitajate elimineerimine käib koostöös immuunvastusega. Seni teadmata põhjustel võib immuunsüsteem üle reageerida ja suunduda hoopis omaenda organismi hävitama, pidades selle elemente «sissetungijateks». «Vaktsineerimisega õpetatakse immuunsüsteemi ära tundma «sissetungijat», ka siin võib harva tekkida ülestimulatsioon,» lisab Märtin.

Laste hepatiidijuhtumeid käsitlenud BBC artiklis on Ühendkuningriigi terviseohutuse agentuuri kommentaar, kus selgitatakse, et ükski seni raskekujulist hepatiiti põdenud alla 10-aastastest lastest pole olnud COVID-19 vastu vaktsineeritud: «Ühendkuningriigi ametnikud kinnitasid, et seletamatutel haigusjuhtumitel ei ole seost COVID-19 vaktsiinidega, sest ükski hepatiiti põdenud alla kümneaastastest lastest ei olnud koroonaviiruse vastast kaitsesüsti saanud.»

Ähmane kommunikatsioon tekitab illusioone

Olemuslikult loob pärast üksikjuhtumi kirjeldamist laia üldistusega küsimuse esitamine mulje, justkui võiksid need üksikjuhtumid mõjutada laste uue hepatiidivormi esinemist. Sel moel koostatud sõnumit otsesõnu valeks pidada ei saa, küll aga tekitab selle ülesehitus meelevaldseid seoseid. Kahe vaktsineeritud inimese hepatiidilaadse tõve põdemise sidumine mõnesaja lapse raskekujuliste hepatiidijuhtumiga ei ole statistiliselt põhjendatud ning seega loob uudis emotsionaalselt laetud fooni vaktsineerimise teemadel.

Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi nooremteadur Berit Renser ütleb, et valeinfo tulenebki tihti mitte valesti esitatud faktist, vaid kontekstuaalsetest nihetest ja valeseoste loomisest. «Näiteks esitatakse vana ja tõepärane uudis, mis võtab uues kontekstis uue tähenduse; esitatakse tõene uudis, aga juurde lisatud pilt annab tekstile uue värvingu; või antud juhul esitatakse kahte fakti kõrvuti ja luuakse nende vahel väär seos,» selgitab Renser.

Renser selgitab veel, et Raus otseselt ei väida midagi, esitab info ähmaselt ja ebamääraselt ning küsimärgiga. «Selliste võtete abil tekitatakse inimestes ühelt poolt kõhklusi, teisalt luuakse illusioon, et järelduse tegemine jääb inimesele endale. Need tehnikad loovad hea pinnase tulevikus juba julgemate väidete tegemiseks,» ütleb Renser.

Järeldus

 

Vaktsineerimata laste hepatiidijuhtumeid ei ole põhjust seostada hepatiidijuhtumitega täiskasvanutel.

Kui teile jääb midagi silma, kus väited on kaheldavad siis jagage seda meiega: faktikontroll@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles