28. aprillil avaldas Rea Raus 26 tuhande liikmega Facebooki grupis «Koroonavaktsiinide kõrvalmõjud» kirjutise, milles muu hulgas mainib: «Hiljutine uuring näitas, et koroonavaktsiinid võivad esile kutsuda teatud tüüpi hepatiidi. Maksakahjustusi on leitud nii vektor- kui mRNA vaktsiinide kasutamise järgselt. Hiljuti anti ka meie meedias teada, et levima on hakanud uus hepatiidivorm, ka lastel. Kas neil uudistel on omavaheline seos?».
Artiklid, millest lähtuvalt see küsimus püstitati, räägivad kumbki juhtumitest üksikute patsientidega, kelle seisundit on põhjalikult uuritud. Viidatud originaalartikkel avab ühe 52-aastase patsiendi juhtumi. Seal tuuakse järeldusena välja, et COVID-19 vastu vaktsineerimine võib esile kutsuda selge T-raku domineeriva immuunvahendatud hepatiidi, millel on ainulaadne patomehhanism, mis on «seotud vaktsineerimisest põhjustatud antigeenispetsiifilise koe-residendi immuunsusega, mis nõuab süsteemset immunosupressiooni».
Kuigi Raus ütleb, et ta ei ole midagi väitnud, võib selline küsimusepüstitus – kas vaktsineerimise kaasapanu ühel patsiendil võiks mõjutada laste hepatiidijuhtumeid – kujundada põhjendamatu hoiaku.
Üksikjuhtumite kirjeldamine on meditsiinikirjanduses oluline tegevus, sest sel moel on võimalik tuvastada nii uusi haigusi, aga loomulikult ka erinevate protseduuride - sealhulgas ka vaktsineerimise - seni teadmata kõrvalmõjusid. «Niisuguseid artikleid publitseeritakse, et juhtida arstide tähelepanu võimalikele põhjustele. Alati tuuakse diskussioonis välja muud variandid ja põhjused, muuhulgas on seal viidatud ka COVID-19 läbi põdemisega seotud autoimmuunsetele hepatiitidele. COVID-19 läbipõdemist on registreeritud sadades miljonites ja ka selle vastasel vaktsineerimisel on kasutatud sadu miljoneid doose. See tähendab omakorda sadu miljoneid erinevaid immuunvastuseid. Ühe-kahe või ka paarikümne kas COVID-19 põdemisega seotud või vaktsineerimisega seotud juhtumi registreerimise ja piltlikult öeldes kõikide ülejäänud reageerimiste vahele ei saa kuidagi võrdusmärki tõmmata,» selgitab Lääne-Tallinna keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja Pille Märtin.
Märtin lisab ka, et teadmata põhjusega ägedate hepatiidi juhtumite põhjuste uurimine on alles täies hoos ja kahtlemata kontrollitakse väga põhjalikult kõikvõimalikke hüpoteese. «Kokku on neid juhtumeid üle maailma registreeritud pisut alla 300 ja seni pole ükski uuring leidnud seost COVID-19 põdemise ega vaktsineerimisega. Küll on aga uuritakse seni teada oleva põhjal laste hepatiidi seost adenoviirusega,» ütleb Märtin.
Märtin selgitab, et infektsioonhaiguste põdemine tähendab alati immuunsüsteemi kaasamist ning tekitajate elimineerimine käib koostöös immuunvastusega. Seni teadmata põhjustel võib immuunsüsteem üle reageerida ja suunduda hoopis omaenda organismi hävitama, pidades selle elemente «sissetungijateks». «Vaktsineerimisega õpetatakse immuunsüsteemi ära tundma «sissetungijat», ka siin võib harva tekkida ülestimulatsioon,» lisab Märtin.
Laste hepatiidijuhtumeid käsitlenud BBC artiklis on Ühendkuningriigi terviseohutuse agentuuri kommentaar, kus selgitatakse, et ükski seni raskekujulist hepatiiti põdenud alla 10-aastastest lastest pole olnud COVID-19 vastu vaktsineeritud: «Ühendkuningriigi ametnikud kinnitasid, et seletamatutel haigusjuhtumitel ei ole seost COVID-19 vaktsiinidega, sest ükski hepatiiti põdenud alla kümneaastastest lastest ei olnud koroonaviiruse vastast kaitsesüsti saanud.»
Olemuslikult loob pärast üksikjuhtumi kirjeldamist laia üldistusega küsimuse esitamine mulje, justkui võiksid need üksikjuhtumid mõjutada laste uue hepatiidivormi esinemist. Sel moel koostatud sõnumit otsesõnu valeks pidada ei saa, küll aga tekitab selle ülesehitus meelevaldseid seoseid. Kahe vaktsineeritud inimese hepatiidilaadse tõve põdemise sidumine mõnesaja lapse raskekujuliste hepatiidijuhtumiga ei ole statistiliselt põhjendatud ning seega loob uudis emotsionaalselt laetud fooni vaktsineerimise teemadel.
Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi nooremteadur Berit Renser ütleb, et valeinfo tulenebki tihti mitte valesti esitatud faktist, vaid kontekstuaalsetest nihetest ja valeseoste loomisest. «Näiteks esitatakse vana ja tõepärane uudis, mis võtab uues kontekstis uue tähenduse; esitatakse tõene uudis, aga juurde lisatud pilt annab tekstile uue värvingu; või antud juhul esitatakse kahte fakti kõrvuti ja luuakse nende vahel väär seos,» selgitab Renser.
Renser selgitab veel, et Raus otseselt ei väida midagi, esitab info ähmaselt ja ebamääraselt ning küsimärgiga. «Selliste võtete abil tekitatakse inimestes ühelt poolt kõhklusi, teisalt luuakse illusioon, et järelduse tegemine jääb inimesele endale. Need tehnikad loovad hea pinnase tulevikus juba julgemate väidete tegemiseks,» ütleb Renser.
Vaktsineerimata laste hepatiidijuhtumeid ei ole põhjust seostada hepatiidijuhtumitega täiskasvanutel.
Kui teile jääb midagi silma, kus väited on kaheldavad siis jagage seda meiega: faktikontroll@postimees.ee.