Vastaja haugub vale puud ja kummutab argumenti, mida pole püstitatud. «Straw man», nagu inglise keeles öeldakse. Ta ütleb ühte ja sama asja ikka nii mitu korda, et kõik saaksid aru, kuidas on õige vastutust enda pealt ära lükata. Peamine väide näib olevat see, et Lehepunkt ei suuda teostada tsensuuri väljaannete üle, mida ta levitab: «Kas Lehepunkt on see ettevõtte, kes peaks teostama tsensuuri kõigi nende väljaannete üle?»
Vastus on «ei» ja ta teab seda isegi. Seda rolli pole keegi Lehepunktilt ega ka teistelt väljaannete müüjatelt nõudnud. Isegi raamatukauplustelt, kes igasugust saasta müügile lasevad, ei nõuta eriti mingit tsensuuri sisseseadmist, – kuigi Mein Kampfiga probleem oli, aga seegi oli osaliselt tagantjärele ärakorje – vaid mõningatel juhtudel raamatute õigemini klassifitseerimist, et näiteks MMS-i imeravina kujutav raamat ei oleks meditsiini ja tervise või et astroloogia ei oleks teadusosakonnas.
Keegi ei ole üles kutsunud tsensuuri kehtestamisele, vaid omama südametunnistust ja vastutustunnet ning selle põhjal otsustama ja tegutsema, kui probleemile tähelepanu juhitakse.
Heinamaa viljeleb demagoogiat, kui keerutab selle eeltsensuuri motiivi ümber mitmete küsimustega, millega kogu teemapüstitus kenasti absurditeatriks maalitakse. Tsensuuri sõna lipsab ta lühikeses kirjutises läbi päris mitu korda ja me teame, et enam-vähem kõik meist ju jälestavad tsensuuri ja ei taha seda tagasi. Aga veelkord: keegi ei ole üles kutsunud tsensuuri kehtestamisele, vaid omama südametunnistust ja vastutustunnet ning selle põhjal otsustama ja tegutsema, kui probleemile tähelepanu juhitakse. Väljaandja vastutab jätkuvalt selle eest, mida ta üllitab. Väljaandjal on jätkuvalt õigus teostada oma sõnavabadust ka siis, kui väljaande levitaja seda enda väärtustest lähtuvalt edasi ei levita.