/nginx/o/2020/07/24/13229887t1he44c.jpg)
Kuid kestnud koroonaviiruse pandeemial ei paista lõppu ning hulk küsimusi viiruse kohta ripub endiselt õhus. Riigijuhtide ja poliitikute ponnistuste epitsentris on paar kriitilist küsimust: kas lapsed saavad viirust levitada? Kui saad viiruse, kui kaua oled teistele nakkusohtlik? Kas peale läbipõdemist tekib immuunsus või on oht uuesti nakatuda? Nende küsimuste vastused mõjutavad nii koolide ja kontorite taasavamist üle maailma kui ka ootuseid potentsiaalsele vaktsiinile, kirjutab uudisteportaal CNN.
USA-s puhkes debatt immuunsuse üle, kui Kentucky senaator Rand Paul konstateeris juulikuises intervjuus, et tema ühes miljonite ameeriklastega on saanud koroonaviiruse immuunsuse, kuna on juba ühe korra haiguse läbi põdenud. Paul oli esimene USA senaator, kes osutus koroonapositiivseks, lisaks on ta arst ja treenitud silmaarst.
Potentsiaalse vaktsiini kohta ütles senaator: «Minusuguseid immuunseid on miljoneid – kas nad kavatsevad mind kinni hoida ja nõelaga susata?». Varasemalt on Paul ka väitnud: «Kuna meil pole veel vaktsiini, on immuunsuse tekitamiseks ainus variant see, kui rohkemad inimesed viiruse läbi põevad. On äärmiselt tore, et need miljonid inimesed, kes viiruse läbi on põdenud, juba takistavad edasist levikut.».
New Yorki ülikooli epidemoloogi ja abiprofessori Dr. Celine Gounderi sõnul on praegusel hetkel võimatu antikehade testi järgi lõplikult järeldada, kas patsiendil on koroonaimmuunsus tekkinud või mitte. «Ainus, mida antikehade testist järeldada saab, on see, kas testitav on koroonaviirusega kokku puutunud või mitte.»
Aprillis hoiatas Maailma terviseorganisatsioon (WHO) «immuunsuspasside» loomise eest, mille mõned riigid ideena välja käisid, märkides, et hetkel pole ühtegi piisavalt täpset ja usaldusväärset teadusuuringut, mis kinnitaks SARS-Cov-2 antikehade olemasolu inimorganismis püsiva immuunsusena.
Michigani ülikooli epidemoloogiaprofessor Aubree Gordon kommenteeris CNN-ile senaator Pauli väidet: «Me lihtsalt ei tea. Tõesti tekivad enamikul inimestel peale Covid-19 läbipõdemist viiruse antikehad, kuid immuunsuse tekkimist ei saa järeldada veel ka suhteliselt optimistlik teaduskogukond.»
Sama sõnumit vahendas aprillis USA-s ka nakkushaiguseid uuriv selts (IDSA), hoiatades inimesi immuunsuse-eelduse tekkimisest peale koroonaviiruse läbipõdemist. IDSA kõneisik Dr. Mary Hayden soovitas informatsiooni nappuse tõttu pigem eeldada, et taasnakatumise oht on olemas. «Me ei tea, kas antikehad kaitsevad inimest viiruse eest ja kui kestev see kaitse on – võib-olla täielik, võib-olla osaline. Ka see on teadmata, kui kaua antikehad organismis püsivad.»
Londoni King’s College teadlased leidsid tõendeid, et immuunsus hääbub vaid peale paari nädalat. Nende uuring on veel aga ülevaatusfaasis ja pole täielikult kinnitatud. Uuring toetab varasemat Hispaania valitsuse poolt koostatud uuringut, mis jõudis sarnasele järeldusele – antikehade kaovad pärast paari nädalat.
Vanderbilti ülikooli nakkushaiguste professor Dr. William Schaffner lükkas ümber senaator Pauli väite, justkui takistaksid miljonid viiruse läbipõdenud oma immuunsusega laiemat levikut: «Kuna me ei tea kui kaua kestab loomulik kaitse, võivad isegi läbipõdenud ikkagi vajada vaktsiini. See on selgumisel. Oodata, et viirus rahvastiku ise immuniseerib oleks äärmiselt darwinistlik kontseptsioon, kus tugevam jääb ellu – üldiselt me üritame sellist hoiakut tervishoius vältida.»
Lisaks on USA terviseameti andmetel väike, ent mitte ebaoluline osa nakatunutest asümptomaatilised ning juunis 37 asümptomaatilise patsiendiga tehtud uuring näitas, et sümptomiteta haiguse läbipõdejate antikehade hulk ja kestus on madalam, kui neil, kes sümptomeid raskemalt põdesid.