Aktivistid ei ole piirdunud üksnes Facebooki hurjutamisega, vaid kutsusid 17. juunil ettevõtteid peatama juulikuus oma reklaamikampaaniad selles somekeskkonnas. Eesmärgiks on panna Facebooki olukorra parandamisest majanduslikult huvituma. Üleskutse on osutunud Black Lives Matter protestide kiiluvees ootamatult edukaks. Oma Facebooki kampaaniate peatamisest on tänaseks teatanud Coca-Cola, Adidas, Ford, Starbucks, HP, maailma suurim reklaamija Unilever, mobiilfirma Verizon ja veel sajad vähem tuntud USA ettevõtted.
Veel pole selge, kui palju boikott Facebookile tegelikult mõju avaldab. Lõviosa mullu teenitud enam kui 70 miljardist dollarist tuli reklaamirahast, kuid enamus reklaamijatest on mikroettevõtted, kes pole aktsiooniga ühinenud. Facebooki aktsia hind langes juunis, kuid on tänaseks taastunud.
Olulisem mõjutaja võib olla boikotile osaks saanud meediatähelepanu. Igal juhul on Facebook andnud ebamäärases sõnastuses teada, et kavandab aktiivselt samme rassismi, vihakõne ja valeinfo ohjeldamiseks.
Eesti firmade reklaamiraha Kremli propagandakanalites
Kui otsida paralleele Eestiga, siis ühiskonna lõhkumisega tegelevad siin Kremli toel tegutsevad propagandaväljaanded. Nende agendaks on tekitada ja võimendada lõhesid Eesti inimeste hulgas ja külvata ebakindlust.
Kremli propagandakeskkonnad tegutsevad reklaamirahade toel ning reklaamijateks on ka Eesti ettevõtted. Kui tõsine on probleem? 4.-12. juunil toimunud pisteline kontroll propagandaportaalides näitas, et nendel reklaamivad ennast sellised Eesti ettevõtted nagu Tallink, E-lux, Hansapost, Rademar, Rahahoius.ee, Coop, Elisa, KSA, Hansapost, Citroeni, Lexuse ja Volvo Eesti esindused, Tartumaa tervisespordikeskus, SMS Raha, Ehituse ABC, Berlin Chemie Menarini ravimifirma, DPD, Smatrech.ee, Mööbel 1 veebipood, Lauluväljaku, Skyoni ja Liikuri kvartali kinnisvaraarendused. Nagu näha, on Eesti firmade reklaam neis kanaleis levinud ja kõigi nende eest makstud raha aitab hoida propagandakanaleid toimimas.