FAKTIKONTROLL ⟩ Kui ulatuslik oli antisemitism Eestis enne sõda?

Kloogal holokausti ohvrite mälestuspaik Foto: ANDRES HAABU Foto: Andres Haabu / Postimees

5. juulil ütles Andrus Karnau ERRi kanali Raadio 2 saates «Olukorrast riigis»: «Kui mõelda Eesti ajaloo peale, siis Eestis ei ole kunagi olnud tõsist juudivihkamist ja kui mõelda näiteks Eesti esimese vabariigi aja peale, siis vähemusrahvustel oli toona laialdane kultuuriautonoomia, ka praegu on neil kultuuriautonoomia. Eestis ei ole kuidagi iseloomulik selline teisest rahvusest või rassist inimeste põlgamine. Selle on toonud kaasa EKRE.»

Väidet kommenteeris Tallinna Ülikooli ajaloolane Andres Adamson: «Kristliku kultuuripõhjaga rahvana on antisemitistlikke motiive loomulikult ka eestlaste ajaloos ja kultuuris – nii nagu neid on kõikidel ristiusku tunnistanud rahvastel. Eesti ajaloos siiski polnud enne Teist maailmasõda erilisi antisemitismi ilminguid, ehkki kultuurilised eelarvamused olid eos olemas. Olid ka olmelised eelarvamused – näiteid võib noppida juba 19. sajandi eestikeelsest ajakirjandusest, ikka juudi kaupmeeste või lihtsalt juutide ebaaususest, petmistest, vargustest, sõnapidamatusest jne.»