Postimehe faktikontroll vaatab üle, kes on parajasti favoriit 3. novembril toimuvatel USA presidendivalimistel.
FAKTIKONTROLL ⟩ Kas Trump on Bideni ees favoriit? (1)
Õhtuleht küsis Marko Mihkelsonilt (Reformierakond) ja Jaak Madisonilt (EKRE) selle kohta, kes võidab USA presidendivalimised. «Kui valimised toimuksid täna, siis viimaste avaliku arvamuse küsitluste kohaselt oleks suuremad võiduvõimalused demokraatide kandidaadil Joe Bidenil,» ütles Mihkelson. Madison seevastu arvas, et Joe Bidenile kaotamine oleks «väga suur meistritükk ja vägitegu». Ta lisab, et kui eelmisel valimistel suutis Hillary Clinton Trumpile mingisugustki konkurentsi pakkuda ja põnevus püsis lõpuni, siis vähemalt praeguse seisuga tunduvat talle, et Trumpile ei tohiks võit väga raskelt tulla.
Võtame ette valimistulemusi prognoosiva veebi FiveThirtyEight, mis erinevalt enamikest teistest prognoosijatest ennustas Trumpile arvestatavat võiduvõimalust juba 2016. aastal. Suurim vahe Clintoni kasuks, mida FiveThirtyEight 2016. aasta jooksul näitas, pärineb 14.-15. augustist, mil Clinton juhtis 8,6 protsendiga. Arvesse on võetud kõiki portaali poolt pädevaks hinnatud arvamusuuringuid.
Praegusel hetkel näitab portaal Bideni eduks Trumpi vastu 9,6 protsenti ehk protsendi võrra rohkem, kui Clintoni kõrghetkel:
See muidugi ei tähenda veel midagi, sest nagu märgivad nii Mihkelson kui ka Madison, on valimisteni veel neli kuud aega ning nagu ka 2016. aastal, võib kõik muutuda. Trumpi mahakandmine juba praegu on igal juhul ennatlik, aga eriti ennatlik oleks Bideni mahakandmine.
Trumpile võib saada saatuslikuks USA kehv hakkamasaamine koroonakriisi lahendamisel. Kui Euroopas on pandeemia praguseks maha rahunenud ning statistlised kõverad allapoole suundumas, on Ameerikas sündinud juba viiendat korda kaheksa päeva jooksul uus päevase nakatumiste arvu rekord. Viimase YouGovi küsitluse andmetel arvab kaks kolmandikku ameeriklastest, et riik on valel teel.
Trumpi mahakandmine juba praegu on igal juhul ennatlik, aga eriti ennatlik oleks Bideni mahakandmine.
Hillary Clinton kaotas 2016. aastal valimised, sest vaatamata suuremale populaarsusele üleriigiliselt kaotas ta osariikides, millel on USA presidendivalimistel otsustav kaal ning ilma milleta on demokraadil keeruline valituks saada – eriti Wisconsin, Michigan ja Pennsylvania. Seda vaatamata sellele, et FiveThirtyEighti kokkuvõttes näitasid viimased küsitlused enne valimispäeva Clintoni eduks neis paikades 5,3 protsenti (Wisconsin); 4,2 protsenti (Michigan) ja 3,7 protsenti (Pennsylvania). Küsitlustulemused, mis ei näita ühe kandidaadi mäekõrgust edu, ei ole veel alus kellegi paratamatuks võitjaks pidamisel.
Bideni eduks näitab FiveThirtyEight Wisconsinis praegu 8,1 protsenti, Michiganis 9,7 protsenti ning Pennsylvanias 8,1 protsenti. Tulemused on paremad võrreldes Clintoni valimispäeva eelsete küsitlustulemustega, ent umbes samasugused, kui Clintoni reitingud samades osariikides 2016. aasta suveperioodil.
Texase osariigil tasub silma peal hoida – Biden on jõudnud seal vaid 0,3 protsendi kaugusele Trumpist. Clintoni parim seis Texases oli mahajäämus suurusega 3,9 protsenti. Bideni konkurentsivõime tavaliselt vabariiklaste kantsiks peetavas osariigis peaks Trumpi tiimile igal juhul muret valmistama, sest USA suuruselt teise osariigina on sellel valimistel suur kaal. Kõige hilisema arvamusuuringu Texase kohta on teinud Trumpi toetav uudistekanal Fox News – see näitas Bideni üheprotsendilist edu.
Samas on Biden minemas valimistele Trumpiga võrreldes väga palju väiksema kampaaniarahastusega, sest pandeemia on rahakogumist pärssinud. Trump on noorte seas väga ebapopulaarne, aga koroona on muutnud inimesed valijate nimekirjadesse registreerimisel passiivsemaks, mis võib vähendada uute valijate osakaalu. Võimatu on ennustada, mida võiks tähendada suuresti posti teel toimuvad valimised võrreldes tavaolukorraga.
Praegu, kui erakordsetes tingimustes toimuvate valimisteni on veel neli kuud, võib öelda, et Biden on küll kindel favoriit, ent valimiste võitja on kõike muud kui kindel.