Kuidas algasid 5G-vandenõuteooriad?

5G-vastane protesteerija Foto: Kenzo Triboulliard / AFP / Scanpix

Ajal, mil maailm veel koroonaprobleemi tõsidust ei adunud, kudusid tumedad jõud juba salamisi oma narratiivi. Teadlased teevad tänaseni väsimatult tööd, et vastata küsimustele pandeemia puhkemise kohta, aga selle meetodid on aeganõudvad. Selgituste vaakumit hakati kriisi algusaegadel täitma kahtlaste ja kummaliste teooriatega, millest üks juurutab inimestesse usku, justkui oleks üleilmse kriisi põhjustanud 5G tehnoloogia.

Kuidas sai teooria alguse, kuidas see arenes ja kuidas võidelda aina kasvava valeuudiste pealevooluga? Neli eksperti kommenteerisid olukorda väljaandele The Conversation.

Mürgine valeinfokokteil

Manchesteri ja Amsterdami ülikooli professorid Marc Tuters ja Peter Knight kirjutavad, et vandenõuteeoriad mobiiltehnoloogiatest on ringlenud alates 1990. aastatest ning neil on ajaloos kaugeleulatuvad juured. Arstid täheldasid «radiofoobiat» juba aastal 1903. Sellele järgnes hirmulaine 1970. aastatel pärast telefoniliinide ja mikrolaineahjude kasutuselevõttu. 90-ndatel seisti jällegi vastu 2G tehnoloogiale, kuna kardeti, et mobiiltelefonide kiirgus tekitab vähki ning et seda fakti varjatakse avalikkuse eest. Muud 5G-ga seonduvad vandenõuteooriad süüdistavad uut tehnoloogiat näiteks lindude ja puude seletamatutes surmades. Kõigil 5G teooriatel on mingi ühine element, kuid usutavus ja spetsiifika varieerub.

Üks teooria esimesi versioone väitis, et tehnoloogia katsetamine koroonapandeemia alguspunktis Wuhanis ei ole kokkusattumus. See on aga ebatäpne väide, sest katseid 5G-ga tehti samal ajal teisteski asukohtades. Mõned vandenõuteoreetikud väidavad, et koroonakriis loodi selleks, et inimesed 5G üleilmse installeerimise ajal kodus püsiksid. Teised vädiavad, et 5G kiirgus nõrgestab inimeste immuunsüsteemi, muutes nad Covid-19 suhtes vastuvõtlikumaks. Üks variant vandenõust väidab lausa, et 5G lained ise kannavad viirust edasi. Kriisiajal segatakse neid teooriaid omakorda koroona-valeinfoga, tulemuseks hävituslik kokteil valeinformatsiooni.

Mõned vandenõuteoreetikud väidavad, et koroonakriis loodi selleks, et inimesed 5G üleilmse installeerimise ajal kodus püsiksid. 

Alguses väitsid mõned vandenõuteoreetikud, et viirusoht ja surmanumbrid on liialdatud või lausa väljamõeldis. Kahtlejate ja probleemi vähendajate hulka kuulus alguses ka USA president Donald Trump ja tema toetajad, kes presidendi enda öeldut kasutades probleemi tõsidust küsimuse alla seadsid. Nad raamistasid koroonakriisi «pettusena», mille eesmärgiks on pärssida Trumpi edu järgmistel valimistel. Ameerika paremäärmuslased kutsusid aga karantiinimeetmeid «süvariigi» plaaniks populatsiooni ohjata ja ähvardasid lausa teise kodusõja vallandumisega.

Teiste laialt levinud teooriate kohaselt pääses viirus välismaailma ekslikult Wuhani Viroloogia Instituudist või kujundati tahtlikult hiinlaste või ameeriklaste poolt biorelvana. Aina populaarsust koguv teooria on see, et koroonaviiruse pandeemia on maailma eliidi – nagu Bill Gatesi, George Sorose – ja ravimifirmade ühine plaan kehtestada ülemaailmselt kohustuslikud vaktsiinid, mis sisaldaksid jälgimisseadega mikrokiipe, mis omakorda aktiveeruvad 5G lainete toimel.

USA-s, Suurbritannias, Prantsusmaal, Austrias ja Saksamaal kogutud statistika põhjal on populaarseimaks koroonateooriaks see, et viirus on inimeste poolt kujundatud. 62 protsenti vastanutest Suurbritannias peavad seda vähemalt mingil määral võimalikuks ning 21 protsenti vastanutest peavad võimalikuks, et mürgised 5G raadiolained on koroonaviiruse levikus süüdi. 19 protsenti vastas aga, et koroonaviirus on juutide plaan kukutada enesekasu eesmärgil terve majandus kokku.

Kust sellised teooriad tulevad?

Vähesed neist ideedest on uued. Enamik neist on uued kombinatsioonid varasemalt levinud teemadest, mille narratiivid ja retoorilised manöövrid on läbi aastate samasugused. Vandenõuteoreetikutel on tavaliselt terviklik maailmapilt, mille raamides tõlgendatakse uut informatsiooni ja päevakajalisi sündmusi nende loodud narratiiviga sobivalt. Vandenõuteooriate põhiomaduseks on oma veendumuste ümberlükkamatus ja olemasolevasse informatsiooni kapseldumine. Iroonilisel kombel kasutatakse igasuguste tõendite puudumist oma jutu tõestamiseks, mis omakorda «tõestab», et ülemaailmselt toimub avalikkuse narritamine ja informatsiooni varjamine. 

Kriisi nimetamine pettuseks ja teadusinfo vaidlustamine oleks justkui kliimasoojenemise eitajate aabitsast maha kirjutatud. 5G raadiolainete süüdistamine koroonaviiruse «aktiveerimises» pärineb omakorda aastakümneid levinud hirmust tahteallutuse eksperimentide, alateadvusesse kommunikeeritavate sõnumite saatmise ja USA sõjaväe salarelvaprojektide ees. Need kõik on muuhulgas popid teemad Hollywoodi filmides.

5G teoorias on olulisi sarnasusi kuulujuttudega, mis ringlesid 90-datel HAARP (High Frequency Active Auroral Research Program) programmi kohta. HAARP oli Alaskal paiknev massiivne raadiosaatjate võrgustik, mida rahastati USA kaitseministeeriumi ja valitud ülikoolide poolt. Programmi raames viidi aastani 2014 läbi ionosfääris (atmosfääri ülemine kiht) eksperimente radiolainetega, aga vandenõuteoreetikute kohaselt oli kogu projekt hoopis relv ilmastikuolude kontrollimiseks. Ka 5G-d peetakse kõrgtehnoloogiliseks relvaks, mis seab ohtu terve inimeksistentsi.

Samuti on levinud jutte suurtest ravimifirmadest, mis vähiravimit avalikkuse eest varjavat. Viiruse kohta käivad jutud aga peegeldavad veerand sajandit tagasi levinud väiteid HIVi ja AIDSi kohta. Üks teooria algetest oli varajane näide edukast KGB valeinfo kampaaniast. Jutud, justkui Bill ja Melinda Gatesi fond või George Soros planeerisid koroonaviiruse pandeemiat, on jällegi näide paremäärmuslikust retoorikast. See on tihti oma olemuselt ka rassistlik ja antisemiitlik (Soros on juudi rahvusest – toim), millega süüdistatakse vandenõufantaasiates «globaalset eliiti» rahvusliku ja individuaalse suveräänsuse ohustamises. Tõendusmaterjali kogum kasvab iga päevaga, mis näitab, et paremäärmuslikud oportunistid kasutavad oma sõnumi edastamises kavalalt ära just hirmu ja ebakindlust, mis inimestes seoses pandeemiaga tekkinud on.

Kriisi nimetamine pettuseks ja teadusinfo vaidlustamine oleks justkui kliimasoojenemise eitajate aabitsast maha kirjutatud.

Populistlikud vandenõuteooriad kasutavad tihti ära «meie versus nemad» lähenemisvõtet, pakkudes keerulistele ühiskondlikele nähtustele äärmiselt lihtsustatud, seeditavaks tehtud selgitusi. 5G vandenõuteooriatega on olukord eriti keeruline, kuna nad toovad kokku inimesed üle terve poliitspektri. Ühest küljest tõmbavad 5G-koroonalood paremäärmuslasi, kes leiavad enda jaoks tõe niinimetatud tehnoloogilise pealetungi väite osas, mille kohaselt üritavad avalikud võimud piirata isikuvabadusi. Samas on teooriad leidnud toetajaskonna ka vaktsiinivastaste seas, kes sobitavad end ravimitootjates kahtlejate ridadesse.

USA-s on koroonaviiruse vastasest strateegiast ja selle ümber puhkenud arutelust saanud ühiskonda lõhestav kultuurisõda, mis on eriti oluline eelseisvate presidendivalimiste kontekstis. Trump ise on näiteks keeldunud maski kandmisest. Ka Saksamaal on karantiinivastased hakanud mobiliseeruma üle terve poliitilise spektrumi eesotsas sotsiaalmeedia suunamudijatega, kes loovad seoseid praeguse olukorra ning eelnevalt levinud vandenõuteooriatega.

Suunamudijad on sotsiaalmeedias tihti vandenõuteooriate uudisteankrud, kuid poleks õige eeldada, et nende kogukondade liikmed oleksid ilmtingimata kõlakambrites kinni – olemasolevate uuringute põhjal on võimalik järeldada, et vandenõuteoreetikuid tuleb pea igast ühiskonnakihist.

Sotsiaalmeedia roll

Suurbritannias võtsid teadlased Ahmed ja Joseph Downing aprilli alguses luubi alla 5G vandenõuteooriate leviku Twitteri keskkonnas ning koostasid teemakohase uuringu ajal, mil 5G märksõnad portaali otsingumootori tipus püsisid. Uuringuperiood kattus pea 20 erineva raporti laekumisega 5G mastide vandaliseerimise kohta. Samal perioodil süüdati maste ka Mandri-Euroopas.

Uuringuga sooviti välja selgitada, kes vandenõuteooriat levitavad, kui suur osa kasutajatest seda usub ning milliseid samme oleks vandenõuteooria peatamiseks astuda vaja. Teadlased kasutasid sotsiaalmeedia analüüsis Microsoft Exceli rakendust nimega NodeXL, mis kogub sotsiaalmeediast andmeid.

Andmestik säutsudest koguti võtmesõnaga «5Gcoronavirus» perioodil 27. märts kuni 4. aprill, kokku vaadeldi üle 10 tuhande säutsu. Uuringu tulemusena leiti üks konkreetne Twitteri-konto (@5gcoronavirus19), millel oli 383 jälgijat ning mis oli teooria levitamisel kogunud mõjuvõimsa positsiooni. Ainuüksi see konto saatis seitsme päeva jooksul välja 303 säutsu ning tihti oli neis märgistatud ka USA presidenti. Sellega võitis Trump vandenõulaste kogukonnas mõjuvõimu ilma, et oleks ise konkreetselt midagi öelnudki.

2328-st individuaalsest säutsust 35 protsenti olid teooriat toetavad, 32 protsenti aga ebausku väljendavad või isegi mõnitavad. 33 protsenti säutsudest olid üldised mõtteavaldused, mis ei toetanud kumbagi poolt. Samas valas ka toetuse puudumine probleemile õli tulla, kuna rohkemate kasutajate liitumine vestlusega tõstis võtmesõna otsingumootoris aina kõrgemale, tekitades seeläbi teemale ka suurema lugejaskonna.

Valeinformatsiooni pandeemia

Enne seda, kui Suurbritannias mobiilsidemaste ründama hakati, oli «infodeemia» ehk valeinformatsiooni kulutulena levik juba aset leidmas. Prantsusmaal levisid Facebookis nipid maitsvaks viiruseraviks – Roqueforti juustu söömine. Ohtlikum variant oli paralleelselt leviv kuulujutt Prantsuse sotsiaalmeedias, mille kohaselt ravib kokaiini tarvitamine koroonaviirust. Teooria osutus nii levinuks, et Prantsusmaa terviseamet väljastas avaliku hoiatuse kokaiini raviotstarbelise kasutamise kohta. 

Väidetakse, et sedavõrd kummalised sündmused ja online-maailmast tekkinud valeuudiste kogukonnale oli oluline faktor praeguse USA presidendi võimule aitamises. Uuringu andmetel uskusid 75 protsenti ameeriklastest valimiseelsel perioodil libauudiseid. Eksisteerib ka vastupidine teooria, mille kohaselt ei mõjuta sotsiaalmeedia pärismaailma sündmusi, vaid pärismaailma  sündmustest tekib konkreetne laine sotsiaalmeedias. Näiteks saab tuua Araabia kevade, mis oli pärismaailmas aset leidnud sündmus, mis sotsiaalmeedias ahelreaktsiooni vallandas.

5G ja koroona vandenõudele oleks aidanud piduri peale tõmmata ka tugev sõnum mõne maailma juhtfiguuri poolt, aga olukorra halvenemise ajal Suurbritannias endas oli peaminister Boris Johnson ise koroonahaige ning tema poolt ümberlüket 5G seoste osas ei tulnud.

Üks viis, kuidas ühiskond saab vandenõuteooriate vastase võitlusega liituda, on valeinfot levitava sisu raporteerimine ja märgistamine sotsiaalmeedias. 

Kuigi selline sõnavõtt oleks abiks olnud, usuvad artikli autorid, et tegelik võitlus peaks käima samal platvormil, kus vandenõud levitatakse. On võimalik täheldada, et näiteks populaarsed fitness-suunamudijad Twitteris tunduvad lugejale tihtipeale usutavamad ja tõsiseltvõetavamad kui poliitikute ja amentike kontod. Sestap usuvad artikli autorid, et valitsused ja terviseametid peaksid kommunikatsiooni osas tegema koostööd just selliste inimesetega.

Lisaks on oluline märkida, milliseid veebisaite inimesed sel perioodil enim jagasid, kuna neil on mängida võtmeroll teooriate tekkes ja levikus. Pole üllatav, et libauudiste saidid nagu InfoWars avaldasid terve hulga artikleid, mis tuvastasid seoseid 5G ja koroonaviiruse vahel. Ka YouTube osutus vandenõuteoreetikutele tähtsaks platvormiks, kuna seal jagati teooriat videokujul enim.

Muret tekitas uuringutes leitu selles osas, et leidus Twitteri kasutajaid, kellele valmistas videomaterjal 5G mastide hävitamisest palju rõõmu ning neist hulk avaldas soovi ka tulevikus sellist sisu edasi näha. Twitter on hakanud blokeerima kasutajaid, kes sellist sisu jagavad ning ka YouTube on astunud samme meditsiinilise valeinformatsiooni tõrjumiseks platvormilt. Sotsiaalmeediaplatvormidel on olnud keeruline periood, kuna pandeemia valguses on tekkinud üle 10 uue vandenõuteooriat.

Üks viis, kuidas ühiskond saab vandenõuteooriate vastase võitlusega liituda, on valeinfot levitava sisu raporteerimine ja märgistamine sotsiaalmeedias. Lisaks tuleks hoiduda valeinfo jagamisest ja seeläbi kõlapinna suurendamisest. Peavoolumeedia, riigimeedia ja avalikud organisatsioonid peaksid samuti täitma enda rolli valeinfo ümberlükkamisel. Efektiivseim lähenemine oleks loomulikult meedia, ühiskonna ja indiviidi koostöö.

Teooriate mutatsioonid

Sotsiaalmeedias kulutulena levinud video nimega Plandemic kujutab teaduskogukonnas häbistatud viroloogi, kes väidab, et koroonaviirus on ravimifirmade skeem vaktsiinide müügiks. Video pälvis Facebookis ja Youtube'is ohtralt jagamisi ja vaatamisi kuni see platvormide poolt eemaldati. Kuigi sellist tüüpi vandenõuteooriad on üldiselt vähem levinud kui koroonaviirust ümbritseva valeinfo plejaad, mida meedia ja faktikontrollisaidid süsteemselt ümber lükkavad, on nähtus selgelt murettekitav. See illustreerib viisi, kuidas erinevaid vandenõuteooriaid kombineeritakse omavahel potentsiaalselt ohtlikumatesse vormidesse, nagu näiteks «päris» ekspertide kaasamine valeinfo videotesse.

Koroonaviiruse valguses on olemasolevad 5G teooriad saanud justkui hüppelaua ning on tekitanud ridamisi terve hulga uusi protestiaktsioone, nagu näiteks «hügieeniprotestid» Saksamaal. Tekkimas on aktsioonid, mis toovad kokku seni läbiproovimata kombinatsioonid parem- ja vasakpoolsetest, kes ühiselt karantiinimeetmetest nörritatuna esmakordselt üksteises liitlase leiavad.

Viimase paari aasta jooksul tekkinud «süvariigi» vandenõuteooriad nagu Pizzagate ja QAnon levisid esmalt vaid «süvaveebi» kogukondades, kust nad tasapisi peavoolumeediasse imbusid. Nad said jõudu juurde desinformatsiooni robotitelt, suunamudijatelt, kuulsustelt ja poliitikutelt. Teooriate ümber on kasvanud elujõulised kogukonnad, kes on omakorda koondunud ümber «vandenõu-ettevõtjate» (inimesed, kes teenivad oma sõna levitamisega raha – toim), kellest enamik on leidnud viisi esitada koroonapandeemia sündmusi läbi enda konkreetse vandenõuprisma.

Teooriate ümber on kasvanud elujõulised kogukonnad, kes on omakorda koondunud ümber «vandenõu-ettevõtjate»

Võrreldes varasemate ulatuslike libauudiskampaaniatega on sotsiaalmeedia platvormid võtnud koroonaküsimuses ette jõulisema lähenemise. Näiteks Google sorteerib koroonaviirusega seotud otsingutulemusi selliselt, et kuvatakse ainult vasted ametlikest ja usaldusväärsetest allikatest. Samamoodi on teised platvormid asunud tsenseerima ja kustutama valeinfot levitavat sisu, nagu eelmainitud «Plandemic» video, mis Youtube'ist 24 tunni jooksul maha võeti, kuigi see oli kogunud juba pea 2,5 miljonit vaatamist. Platvormide aktiivne sekkumine enda sisusse tekitab muidugi terve rea uusi küsimusi ning ebasoovitava sisu sihtgrupid kolivad nn «alternatiivse meedia» saitidele nagu Bitchute ja Telegram. Migratsioon väiksematesse portaalidesse aga vähendab tahes-tahtmata libauudiste publikut ning vähendab sisu loojate sissetulekut näiteks reklaamimüügi pealt.

Avalik usaldus ametlike institutsioonide ja eliidi vastu on langemas ning see sillutab teed populismi tõusule. Ajastul, mil sellised asjad on juhtumas, seisavad avalikud võimud silmitsi keerulise ülesandega – kommunikeerida efektiivselt usaldusväärset kinnitatud infot.

Ebakindlal kriisiajal saab aidata vaid võimekas ja aus juhtimine. Poliitikud peavad probleemi lahendamiseks kriisiajal parteipoliitika kõrvale jätma. Rahvas peab aga mõistma, et lühiajalised lahendused ei ole tõenäolised ning usaldada tuleb eelkõige eksperte ja teadlasei enne kui sotsiaalmeedias midagi jagada.