FAKTIKONTROLL ⟩ Kolm väidet Siim Kallase Rail Balticu arvamusloost

Rail Balticu esimese viadukti nurgakivi asetamine. Pildil Taavi Aas, Riia Sillave, Jüri Ratas, Henrik Hololei, Kari Kauniskangas, Siim Kallas. Tallinn, 28.11.2019 Foto: Mihkel Maripuu

8. mail ilmus Postimehes Siim Kallase artikkel «Rail Balticut on vaja», milles esitatud mõnele väitele teeme nõudliku lugeja palvel faktikontrolli.

VÄIDE 1: «Rail Baltic tuleb laiusega 1435 mm, sest Euroopa otsustas, et kogu tema raudteevõrk peab olema selle laiusega. Ka Hispaanias näiteks, kus vana võrgu laius on 1600 mm.» Tegemist on parandatud väitega, algses Kallase tekstis oli plaanitava laiuse kohta teistsugune number.

KONTROLL:

PARANDUS

Kuigi lugesime väite käesoleva faktikontrolli algses versioonis ebatäpseks, juhtis Siim Kallase büroo meie tähelepanu sellele, et EL 1299/2014 direktiiv siiski sõnastab Euroopa standardse nominaalse rööpmelaiuse, mis on tõepoolest 1435 mm. Seega on Siim Kallase väide tõene.

Asjakohane koht direktiivis:

4.2.4.1.   Nominaalne rööpmelaius

1)     Euroopa standardne nominaalne rööpmelaius on 1 435 mm.

VÄIDE 2: «Euroopa Liit annab meile raudtee ehitamiseks miljardi.»

KONTROLL: Praegu on Rail Balticu projekti jaoks EL eraldanud 1,4 miljardit eurot käimasoleva (2014-2020) 7-aastase rahastusperioodi peale. Rail Balticu ametlikult kodulehel on kirjas: «Praeguseks on Balti riigid ja RB Rail AS saanud Rail Balticu ehitamiseks kolm korda Euroopa ühendamise rahastult toetust, allkirjastatud on toetuskokkulepped koguväärtuses 824 miljonit eurot.» 824 miljonist Eestile on sealt määratud 235, ülejäänud osa jaguneb Läti ja Leedu vahel.

Väide on pigem tõene, kuigi allkirjastatud kokkulepeteni on veel 176 miljonit minna.

VÄIDE 3: «Üleeuroopaliste maanteede arendamiseks Euroopa Liit raha ei eralda. Raha saab küll Mäo risti ehitamiseks, aga mitte Tallinna–Riia ühenduse parandamiseks.»

KONTROLL: Üleeuroopalisi taristuprojekte rahastatakse CEF (Connecting Europe Facility) rahastusmeetmest, kust tuleb ka Rail Balticu projekti rahastuse lõviosa.

Samast meetmest on Leedu saanud tõepoolest raha Via Baltica maantee ühe osa (Paneviežise ümbersõidu) rajamiseks. Küll aga käib CEF vahenditest projektide rahastamine suuresti nende seatud prioriteetsuse astmete järgi ning maanteed on prioriteetide nimekirjas pidevalt madalamal kui raud- ja veeteed. Kolmekümne prioriteetse projekti seas on Rail Baltic välja toodud, teisi Balti riikidega seotud projekte (sh maanteed) seal ei ole.

Väide on pigem tõene.