Venemaa propagandistid vormisid oma mure nende toodetava materjali tsenseerimise pärast raportiks «Tsenseeritud Euroopa 2020: sõnavabaduse mahasurumine Baltimaades ja Ukrainas», kirjutab Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop.
PROPASTOP ⟩ Vene propagandistid hädas tsensuuriga Baltikumis ja Ukrainas (1)
Selgelt Balti riikide vastane väljaanne RuBaltic avaldas loo hiljuti Moskvas toimunud veebipõhisest ümarlauast «Kas Euroopas on sõnavabadust? Probleem tsensuuriga idapoolses perifeerias», millel räägiti sõnavabaduse järgimisest ning meedia ja ajakirjanike tagakiusamisest Eestis, Lätis, Leedus ja Ukrainas.
Ümarlaual kuulati näiteks ka ettekannet «Tsenseeritud Euroopa 2020: sõnavabaduse mahasurumine Baltimaades ja Ukrainas», mille tegid ümarlaua korraldanud portaali peatoimetaja Aleksandr Nosovitš ja poliitiline vaatleja Aleksei Iljaševitš. Mõlemad on tuntud kremlimeelsete ja Baltikumi-vastaste seisukohtade poolest.
Raport sisaldab muu hulgas ka silmapaistvamaid «sõnavabaduse» piiramise juhtumeid, millest on kokku pandud ka TOP10. Kümne olulisema «sõnavabaduse» piiramise juhtumi sisse mahtus kolm Leedu, kolm Läti ning kaks Ukraina ja kaks Eesti «juhtumit».
Eesti puhul tõsteti esile Sputnik Eesti suhtes rakendatud sanktsioone, mille tõttu pidi toimetus oma tegevuse peatama ning teise juhtumina toodi välja kremlimeelse Itaalia ajakirjaniku Giulietto Chiesa Eestisse mittelubamist.
Raportis kurdetakse, et Eestis rakendatakse meediakanalite suhtes Baltimaadele tavapäraseid taktikaid, olgu selleks siis riigist väljasaatmine, hirmutamine või ka näiteks majanduslike piirangute seadmine. Eesti puhul tõsteti esile ka Kremlile truude ajakirjanike ja väljaannete häbimärgistamist KAPO aastaraamatus, intervjuudest keeldumised riigiametnike ja asutuste poolt aga ka näiteks pressiüritustele akrediteerimisest keeldumised.
Raportis on ruumi jagunud ka Propastopi jaoks. Esile on tõstetud nii 2017. aastal koostatud kremlimeelsete propagandakanalite must nimekiri, aga ka 2019. aastal käivitatud allkirjade kogumise rahvaalgatus Sputniku ja Baltnewsi kohalike harude domeenide sulgemiseks.
Eraldi on äramärkimist leidnud ka Propastopis kajastatud Sputnik Eesti katse panna meediapäringuga kahvlisse Eesti Kaitsevägi.
Omapärasel moel lõpeb raport tõdemusega, et Eesti olukord on teistest Balti riikidest mõnevõrra parem, kuid seda muljet rikub oluliselt «Sputniku juhtum».