Lääne-Euroopas oli vähem eriolukordi, ent sama palju õiguste piiramist

Koroonapiirangute vastane meeleavaldus Saksamaal. Foto: Darmer / Davids / ZUMAPRESS.com / Scanpix

Postimehe faktikontroll analüüsib lugeja palvel, kas peab paika väide sellest, justkui oleks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid kasutanud riigivõimu piirangute kehtestamiseks ulatuslikumalt, kui Lääne-Euroopa riigid.

Lugeja küsimuse ajendiks oli lõik 17. mai ETV «Aktuaalsest Kaamerast»: «[Rootsi] rahvusvahelise õiguse professori (Mark Klambergi – toim) sõnul haarasid just Kesk- ja Ida- Euroopa riikide valitsused koroonakriisis suuremate volituste järele, samas kui Lääne-Euroopas juhiti kriisi tavapärases õigusraamistikus,» vahendas ajakirjanik Johannes Tralla.

Klamberg: «Poliitikud peaksid olema ettevaatlikud eriolukorra väljakuulutamisega. Pigem peaks kasutama olemasolevaid seadusi (piirangute kehtestamiseks). Olgu see siis karantiin või jälgimismeetmed. Aga mitte kasutama eriolukorda, sest ajalugu näitab, et eriolukordasid kasutatakse mõnikord kurjasti ära.»

Mis vahe on valitsuse ja parlamendi otsustel?

Võrdleme Lääne-Euroopa ning Kesk- ja Ida-Euroopa ja eriolukordade väljakuulutamist (või mittekuulutamist):

Lääne-Euroopa: Austria (ei), Belgia (ei), Küpros (ei), Taani (jah), Soome (jah), Prantsusmaa (jah), Saksamaa (ei), Kreeka (ei), Iirimaa (ei), Itaalia (jah), Luksemburg (jah), Malta (ei), Holland (ei), Portugal (jah), Hispaania (jah), Rootsi (ei), Ühendkuningriigid (ei) – eriolukord 7/17 riigis (41 protsenti); 

Kesk- ja Ida-Euroopa: Eesti (jah), Läti (jah), Leedu (jah), Bulgaaria (jah), Horvaatia (ei), Tšehhi (jah), Ungari (jah), Poola (ei), Rumeenia (jah), Slovakkia (jah), Sloveenia (ei) – eriolukord 8/11 riigis (73 protsenti). 

Tuleb samas arvestada seda, kuidas eriolukorra definitsioon riigiti erineb. Näiteks Rootsis ei olegi eriolukord väljaspool sõda võimalik. Eestis on hädaolukorra seaduses kirjas alused, mille järgi kuulutatakse eriolukord välja loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning nakkushaiguse leviku tõkestamisel vajalike abinõude rakendamiseks. Koroonaviiruse kriis ongi üks olukordi, mlle laadset hädaolukorra seadus reguleerib.

Eraldi küsimus tekib seadusandliku ja täidesaatva võimu sisulisest lahutatusest, parlamendi valitsuse jaoks kontrollorganiks olemisest nii, nagu see professor Klambergi käsitluses olema peaks. Valdavas enamuses Euroopas otsustab parlament selle, kes kannab täidesaatvat võimu. Tekib küsimus, mil määral saab sellises olukorras olla parlament valitsusest päriselt sõltumatu ja vastupidi. Mõlemad on sama poliitilise liidu osad. Mil määral saavad valitsuse otsused eriolukorra raames või parlamendi otsused eriolukorrata riigis olla sel juhul vabale ühiskonna kujuneva ohu mõttes erinevad?

Eestiski olime tunnistajaks mõlemale variandile: valitsus kehtestas eriolukorra ning riigikogu võttis hiljem vastu hädaolukorra seaduse muudatuse, mis annab terviseametile suuremad õigused. Kusjuures just parlamendi samm oli see, mis ühiskonnas suuri vaidlusi tekitas.

Kes kehtestas karmimad piirangud?

Oluline on küsimus ka sellest, mil määral inimeste õigusi reaalselt piirati, ükskõik kas valitsuse või parlamendi otsusega.

Võtame aluseks kehtinud korra 31. märtsil, kriisi kõige akuutsemal ajal Euroopas Politico.eu poolt vahendatuna. Näiteks liikumispiirangute puhul olid kõige karmimad piirangud Prantsusmaal, Itaalias ja Ühendkuningriigis, kus oli lubatud liikumine ainult eriloaga ja enda kodu läheduses – Prantsusmaal mitte kaugemal kui 1 kilomeeter kodust. 

Kokkuvõtteks võib järeldada, et väide, justkui haaranuks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Lääne-Euroopaga võrreldes suuremate volituste järele, on liiga üldistav.

Politico.eu tabel:

	Liikumispiirangud	Väljas liikumine	Eriolukord	Piirid ja reisimine	Lennud	Üritused
Eesti	Ei. Kuid suur osa poodidest kinni.	Lubatud, kuid arvestades 2+2 reeglit.	Jah.	Piiratud.	Peatatud.	Kogunemised üle 10 inimese keelatud.
Rootsi	Ei.	Lubatud. Piirangud puuduvad.	Ei.	«Mittehädavajalik» keelatud.	Piiratud.	Kõik kogunemised üle 50 inimese keelatud.
Malta	Ei. Riskigruppid peavad kodus olema.	Piirangud puuduvad.	Ei.	Avatud.	Peatatud.	Kõik kogunemised üle 4 inimese keelatud.
Holland	Jah. Poes võib käia.	Piirangud puuduvad.	Ei.	Avatud. Mitte EL liikmetele piiratud.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Austria	Jah. Ainult tööl, poes ja arsti juures võib käia. Koolid, söögikohad, kaubanduskeskused suletud.	Suurtes gruppides kogunemine keelatud. Maskid kohustuslikud (poodides ja ühistranspordis).	Ei.	Avatud (tervisekontroll).	Piiratud.	Kogunemised üle 5 inimese keelatud.
Horvaatia	Piiratud.	Lubatud, kuid mittesoovitatav.	Ei.	Piiratud.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Luksemburg	Ei. Kõik peale toidupoodide kinni. Soovitatakse kodust töötada.	Piirangud puuduvad.	Jah.	Avatud.	Peatatud.	Kõik kogunemised üle 2 inimese keelatud.
Suurbritannia	Jah. Tööl, poes ja arsti juures võib käia.	Kord päevas lubatud, üksinda või inimesega samast kodust.	Ei.	Avatud.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Soome	Jah.	Lubatud.	Jah.	Kinni 13. aprillini.	Piiratud.	Kogunemised üle 2 inimese keelatud.
Rumeenia	Jah.	Lubatud.	Jah.	Piiratud.	Peatatud Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaale, Prantsusmaale.	Kõik keelatud.
Belgia	Jah. Ainult töö, poes ja arsti juures võib käia.	Liikumine lubatud, kui parkides istumine keelatud.	Ei.	Kinni (lubatud ainult «hädavajalik»).	Piiratud.	Kõik keelatud.
Taani	Ei. Koolid, restoranid ja paljud poed 10. maini suletud.	Lubatud.	Jah.	Kinni.	Peatatud.	Kogunemised üle 10 inimese keelatud.
Saksamaa	Osalised, sõltuvalt liidumaast. Paljud poed kinni.	Lubatud, kuid üksinda või inimesega samast kodust.	Ei.	Kinni (lubatud ainult «hädavajalik»).	Piiratud.	Kõik keelatud.
Ungari	Ei. Soovitatakse kodus olla. Individuaalse karantiini kehtestamise võimalus.	Piirangud puuduvad.	Jah.	Kinni.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Küpros	Jah. Ainult tööl, poes, pangas ja arsti juures võib käia. Liikumiskeeld 19-06.	Lubatud, üksinda või paaris.	Ei.	Kinni.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Prantsusmaa	Jah. Liikumiseks luba vaja (näiteks tööandja oma).	Lubatud, kuid üksinda ja mitte kaugemal kui 1 km kodust.	Jah.	Avatud.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Kreeka	Jah. Ainult tööl, poes, pangas ja arsti juures võib käia. Ühel saarel ka liikumiskeeld.	Lubatud, üksinda või paaris.	Ei.	Kinni.	Kord nädalas Brüsselisse.	Kõik keelatud.
Poola	Jah.	Lubatud, kahekesi või paaris. Kindad poes kohustuslikud.	Ei.	Kinni.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Sloveenia	Jah. Kõik peale hädavajaliku keelatud.	Pargid avatud. Maskid avalikes siseruumides kohustuslikud.	Ei.	Piiratud.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Bulgaaria	Jah.	Parkides viibimine keelatud.	Jah.	Piiratud.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Iirimaa	Jah. Lubatud poes käimine ja «hädavajalikud» perevisiidid. Kaubanduskeskused kinni.	Kodu lähedal võib trenni teha.	Ei.	Kinni.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Itaalia	Jah. Kõik peale hädavajaliku seisatatud.	Lubatud, üksinda kodu lähedal.	Jah.	Piiratud.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Läti	Jah.	Lubatud, kuid vahega.	Jah.	Kinni.	Peatatud.	Kõik kogunemised üle 2 inimese keelatud.
Leedu	Jah. Poes ja arsti juures võib käia.	Lubatud, kuid vahega.	Jah.	Kinni.	Peatatud.	Kõik kogunemised üle 2 inimese keelatud.
Portugal	Jah. Kõik peale hädavajaliku keelatud.	Lubatud, kuid ainult üksinda (ja loomade jalutamiseks).	Jah.	Piirangud Hispaania piiril.	Piiratud.	Kõik keelatud.
Slovakkia	Ei, kuid kõik koolid kinni.	Maskid kohustuslikud.	Jah.	Kinni.	Peatatud.	Kõik keelatud.
Hispaania	Jah. Pikendatud 3. juunini. Osaliselt siiski avatud 14. aprillist.	Väljas treenimine keelatud.	Jah.	Piiratud.	Piiratud. Kõik lennud Itaaliast peatatud.	Kõik keelatud.
Tšehhi	Jah. Riiklik karantiin. Poes käimine ja «hädavajalik» pereliikmete külastamine lubatud. 9. aprillil avati mõned poed.	Maskid kohustuslikud.	Jah.	Kinni.	Peatatud.	Kõik keelatud.