FAKTIKONTROLL ⟩ Sümptomiteta koroonahaiged ei levitagi viirust?

Koroonaviirus Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Täna ilmus Delfi esilehel uudis, millest jääb mulje, justkui sümptomiteta koroonahaiged tegelikult viirust ei levitagi, vähemalt mitte olulisel määral.

Uudis väidetavast ümberlükkest. Foto: Delfi

«Kuid nüüd selgub, et see kõik oli vale, kirjutab väljaanne Science.» Selline põhjapanev väide sisaldub uudises, mis paika pidades muudaks justkui mõttetuks Eesti ja kogu maailma piirangud.

Eriti kummaliseks muudaks viimaste kuude pingutused aga see, justkui me poleks märganud nii tähtsat tõdemust juba 3. veebruaril ehk tervelt kolm nädalat enne esimest koroonajuhtumit Eestis – just sellest kuupäevast on Delfi viidatud Science'i artikkel pärit.

Pärast 3. veebruari on avaldatud mitmeid uuringuid, mis peavad viiruse levikut asümptomaatilistelt kandjatelt võimalikuks. USA terviseamet vahendab Singapuri uuringut, mis tuvastas seitse viirusekollet, mille kõige tõenäolisemaks allikaks on levik sümptomiteta kandjalt.

Mais avaldas sama amet uuringu, mis kinnitab, et haiguse levimine asümptomaatiliste haigete kaudu on võimalik. Aprillis avaldas veebruaris Science'i poolt ümber lükatud tõestusmaterjali avaldanud New England Journal of Medicine ise artikli, mille sõnul võivad koroonahaiged enne sümptomite tekkimist viirust levitada. Maailma Terviseorganisatsiooni jagatud uuring kinnitas, et asümptomaatiline viiruse levik on võimalik. Terviseorganisatsiooni enda asümptomaatilist levikut mainiv raport on pisut konservatiivsem. Nende sõnul «ei saa välistada», et sümptomiteta haiged võivad viirust levitada.

Igal juhul ei ole Delfi viidatud 3. veebruari andmed piisav alus niivõrd suurejooneliseks järelduseks. Praeguseks on uudis esilehelt juba eemaldatud. Kui uudis veebis veel kättesaadav on, leiab selle muudetud kujul siit: https://forte.delfi.ee/news/teadus/umber-lukatud-sumptomiteta-koroonahaiged-ei-levita-tegelikult-viirust?id=89970265

Irja Lutsar, Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor:

«Tuleb vahet teha asümptomaatiliste ja presümptomaatilistel haigetel. Asümptomaatilistel ei teki kunagi sümptomeid. Pole selge, mis nendel haigetel üldse tekib. Nende rolli suhtes haiguse levitamisel olen mina ka skeptiline. Ühest paar nädalat tagasi avaldatud uuringust selgus, et kuuest asümptomaatilisest inimesest viiel antikehasid ei tekkinudki. Ega meil väga head ideed ei olegi, mida positiivseks asümptomaatiliseks olemine üldse tähendab.

Teine seltskond on presümtomaatilised, kellel sümptomid avalduvad hiljem. Neil on paar-kolm päeva enne sümptomite tekkimist võimalik viirus tuvastada. Hea näide on üks hooldekodu USAs, Seattle'is, kus ühel nädalal olid mõned positiivsed, ent järgmisel väga palju (sümptomipõhisel vaatlusel jäid pooled Covid-19 haiged tuvastamata – toim). Seal oli ka väga kõrge suremus.