FAKTIKONTROLL ⟩ USA välisministri väited viiruse päritolu kohta on kahtlased

Tänavakunst Stockholmis Foto: David Keyton/AP

Kuigi USA välisminister Mike Pompeo poolt SARS-CoV-2 päritolu kohta välja öeldud väidete ümberlükkamiseks puuduvad tõendeid, pole ta esitanud enda seisukohta toetavaid fakte.

3. mail kirjutas Postimees: «USA välisministri Mike Pompeo sõnul on väga palju tõendeid selle kohta, et koroonaviiruse pandeemia sai alguse Hiinas Wuhani linnas asuvast laboratooriumist.» Väidet esitas Pompeo ABC uudistesaates, kus ta küll nentis, et kuigi viirus pole inimeste poolt loodud, võis ta siiski alguse saada tänu ebasanitaarsetele või nõuetele mittevastavale laborile Wuhanis.

Samasuguse teooriaga on aprillis eelnevalt välja tulnud ka USA president Donald Trump: «Me kuuleme aina rohkem lugu, et koroonaviirus sai alguse mõnest Wuhani laborist.»

Teooriaid koroonaviiruse puhangust on erinevaid, alustades biorelvast ja lõpetades loodusliku ristsaastumisega. Koondame olemasolevad teadusallikad, et ülevaatlikult selgitada puhangu võimalikku algust. 

Kas viirus on inimeste poolt loodud biorelv?

Teadusväljaande Nature Medicine poolt avaldati uuring, milles analüüsiti SARS-CoV-2 geneetilist materjali ning võrreldi seda teiste inimesele teadaolevate koroonaviiruste – tuntumad neist SARS ja MERS – genoomidega. Uuringu järelduses nentisid teadlased, et viirus ei ole välja arenenud eelnevalt teadaolevatest koroonaviirustest, ning et sellise viiruse väljaarendamine laboratoorselt on väga suure tõenäosusega võimatu.

Kas Covid-19 sai alguse mõnest Hiina laborist?

Viiruste või ohtlike patogeenide laborist väljapääsemine ei ole ennekuulmatu. Seda on varasemalt juhtunud SARSiga, kui juba tuvastatud viirust uurivad teadlased nakatusid. See ei olnud SARSi esimene puhang, viirus oli selleks ajaks juba tuvastatud. Kokkuvõtlik laboritavade uuring leiab, et inimvead laborites on paratamatud ja kujutavad endast epideemiapuhangu ohtu. Näiteks loomuuringute käigus on teadlased saanud hammustada, materjale onkäsitletud ettekirjutustele mittevastavalt, kantud on ebapiisavas hulgas kaitsevarustust. 

Kaks aastat tagasi tehtud USA teadlaste külastus Wuhani laboritesse paljastas, et kohati olid laborid ohutusnõuetele mittevastavad. Samades laborites uuriti tollal ka koroonaviiruseid, kuid ei ole tuvastatud, et ka SARS-CoV-2 viirust Wuhanis kunagi varasemalt uuriti. Kuigi enamik sel teemal sõna võtnud teadlasi on laboriteooria kategooriliselt välistanud on siiski üksikuid kõhklejaid ka teaduskogukonnas. Ameerika molekulaarbioloog Richard Ebright hindas sellise puhangutekke «vähemalt sama võimalikuks», kui laborivälist alget. Veenvatel tõenditel põhinevaid hinnanguid siiski esitatud ei ole. On küll teada, et Wuhanis uuriti nhakhiirtega soetud koroonaviiruseid, ent puuduvad tõendid konkreetselt SARS-CoV-2 uurimise kohta laboris.

Kas SARS-CoV-2 sai alguse nahkhiirtest?

Teadusajakirja Nature Medicine ülevaatliku koroonaviiruse uuringu käigus selgitati, et koroonaviiruse näol on tegemist zoonootilise viirusega ehk loomade viirusega, mis on sattunud inimeste organismi. Suure tõenäosusega olid süüdlasteks just nahkhiired, kuid praeguste andmete kohaselt seda lõplikult kinnitada ei saa. 

Edinburgi ülikooli mikrobioloog Andrew Rambaut rääkis Washington Postile, et kuna viirus vastab kõigile tunnustele, mis leiduvad metsikutes nahkhiirtes ning seesugused viirused on varemgi loomalt inimesele kandunud, puudub alus edasiseks spekulatsiooniks puhangu alge otsimisel. Nahkhiireteooria on teaduskogunna ehk kõige toetatum variant SARS-CoV-2 puhangu alguse kohta.

Tõenäoliseks asukohaks, kus loomne haigus inimesest vastuvõtjaorganismi leida võis, peetakse Wuhani elusloomaturgu, mille hügieeninõuded on lõdvad. Inimesed lävisid seal nii elusate kui surnud loomadega pidevalt.

Kindlat üht- või teistpidist vastust viiruse päritolu kohta anda ei saa, ent Mike Pompeo väide («on tohutult tõendeid»), mida on kasutanud ka Trump, on kas vale või põhineb avalikkusele mitteteadaolevatel andmetel. Kuigi USA välisministrina on Pompeol ligipääs salastatud teabele, muudab tema viidatud tõendite olemasolu võimalikkuse kahtlaseks asjaolu, et viie riigi (USA, Suurbritannia, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ühises luurekoostöös osalevad kolm erinevat inimest on öelnud CNNile, et tõsiseltvõetevaid tõendeid Pompeo ja Trumpi väidete kohta nad näinud ei ole.

Illustratsioon: Postimehe faktikontroll