Koroonatrotsijatest noored lükkavad suve saabumist edasi

Foto: Shutterstock

Isikliku tervise osas enesekindlate noorte ükskõikne suhtumine piirangutesse võib venitada eriolukorda pikemaks, kui vaja, kirjutab faktikontrolli toimetaja Elisabeth Niido.

Terviseamet määratleb Covid-19 riskigruppideks vanemaealised ning kroonilisi haiguseid põdevad inimesed, samasugusest määratlusest lähtuvad ka enamik euroopa riike ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Riskigruppidesse mitte kuuluvate inimeste, peamiselt noorte ja tervete liigne kindlustunne ja sellest kannustatud omaalgatuslik kogunemiste korraldamine ohustab lisaks ühiskonna nõrgemate liikmete tervisele ka viiruse leviku piiramise efektiivsust. Ettekirjutustele käega lüües pole välistatud, et karmid piirangud kestavad kauem, kui peaksid.

Eile õhtul Tartu Postimehe veebiväljaandes avaldatud loos rääkis kohalik taksojuht, et noored on altimad eirama eriolukorra käitumisreegleid ning endiselt kogunetakse suurtes gruppides vabas õhus või üüripindadel pidutsemiseks. Riskikäitumise mõjud on mitmekülgsed: esiteks ohustatakse suurte kogunemistega iseenda tervist. Selgelt ohustavad rahvakogunemised ka riskigruppidesse kuuluvate kaaskodanike, eeskätt just enda eakamate pereliikmete tervist. Kolmandaks võivad seesuguste kogunemiste jätkumistel jääda karmid eriolukorra liikumispiirangud kehtima kauemaks.

Üldiselt on koroonaviiruse ohud siiski suuremad, mida vanem on patsient, kuid nagu enamiku haigustega, on individuaalne haiguse käik ja üldine statistika kaks erinevat maailma. 

Samas avaldub koroonaviirus inimestel väga erinevalt, mõne sümptomid meenutavad tavapärast või raskekujulist külmetust, mõni ei saa arugi, et viirust kannab. Sestap on ühiskonna vaatest ülioluline, et ka asümptomaatilised noored ja terved omavahel suuri kogunemisi ei organiseeriks. Peale seda minnakse vanemate juurde koju, poodi või avalikele terviseradadele, kus kokkupuude igast vanusegrupist inimestega on paratamatult suurem. Samuti on WHO andmetel viiruse peiteaeg keskmiselt 5, kuid äärmuslikematel juhtudel kuni 14 päeva, mis tähendab et enne sümptomite avaldumist võib inimene käia veel mitmel sellisel kogunemisel ja kümneid teisigi nakatada. 

Arvesse peab võtma, et karmid liikumis-, ettevõtlus- ja muude vabaduste piirangud on ette nähtud just leviku piiramiseks, mis on lisaks koroonasurmade vähendamisele eesmärk iseenesest. 9. aprilli pressikonverentsil ütles välisminister Urmas Reinsalu, et piirangute lõdvendamine saab kõne alla tulla, kui nakatumised on vähemalt kaks nädalat olnud languses. Kuigi noored on tõsiste tüsistuste eest paremini kaitstud, võivad nakatuda kõik vanusegrupid ühtmoodi, mis tähendab et kogunemiste jätkudes on soovitavad numbrid raskemad tulema, eakamad ja immuunpuudulikud tegelikult välditavas ohus ning piirangute leevendamine võimatu.