Video ei ole enam kättesaadav.Eesti kõige prominentsemad vandenõuteoreetikud lipsavad radari alt läbi isegi rahvatervise kriisi kohta ohtlikke libauudiseid levitades, kuigi Facebook ja Google lubavad juba viiendat aastat valeinfo levitamisega tõhusamalt tegeleda.
11. veebruari ETV «Aktuaalses kaameras» oli lõik pealkirjaga «Õiguskomisjon ootab valitsuse seisukohta Estonia vraki ülestõstmise kohta». Seal näidatakse Toompeal komisjoni ruumist välja astumas Hando Tõnumaad, kes vedas eest parvlaeva Estonia vraki ülestõstmise petitsiooni. ERR vahendab teda lausa kui omaste eestkõnelejat, kes siiralt tõe eest võitleb.
Võimalik, et tema sellisele positsioonile pannud riigikogulased ega rahvusringhääling ei olnud välja selgitanud, et lisaks Estonia huku uurimisele tegelevad Tõnumaa ja tema abikaasa Mariann Joonas-Tõnumaa ka 11. septembri terrorirünnakute «pettuse» uurimise, inimese kuul käimise «vale» paljastamise, lameda maa teooria edendamise ja palju muuga. Nende veebileht Telegram tegutseb aktiivselt ka Facebookis ja Google'i omanduses olevas Youtube'is.
«Valeuudised kahjustavad meie kogukondi, vähendavad maailma teadlikkust ning usaldust. Me kõik peame tegema selles oma osa.» Nii kirjutab Facebook oma kodulehel sellest, kuidas valeuudistega võitlemine neile tähtis on. Facebook hakkas väärinfo probleemiga tõsisemalt tegelema juba siis, kui paljastati Venemaa sekkumine 2016. aasta USA presidendivalimistesse.
Võib-olla on need sõnumid mõeldud eeskätt USA publikule, sest Eesti tuntuimad valeuudiste levitajad tegutsevad nii Facebookis kui ka YouTube’is karistamatult edasi.
Kuigi nad leiavad, et sõnavabadust silmas pidades ei peaks nende platvorm tegelema poliitikute valeväidete mahavõtmisega, siis pandeemia kui suure rahvatervise kriisi puhul on Facebooki juhi Mark Zuckerbergi sõnul asjad lihtsamad. «Siinkohal on hõlpsam rakendada mustvalgemaid ja karmimaid meetmeid,» ütles ta New York Timesile. Samas loos väidab YouTube’i tootejuht Neal Mohan, et 2016. aasta valguses on tehtud suuri investeeringuid valeuudistega võitlemisse ning et need on tulemust toonud.
Võib-olla on need sõnumid mõeldud eeskätt USA publikule, sest Eesti tuntuimad valeuudiste levitajad tegutsevad nii Facebookis kui ka YouTube’is karistamatult edasi. Ennast «läbipaistvaks meediaks» tituleeriv portaal Telegram õhutab vandenõuteooriaid ning lõikab ohtliku valeinfo levitamise pealt kasumit. Üks artikkel maksab 2,99 eurot, kuupakett 5,99 eurot ning premium-pakett 100 eurot kuus. Viimasest veel kallimat meediatoodet Eestis polegi.
Eile postitati nii Telegrami veebis kui ka Facebooki ja Youtube'i kanalites korduvalt valeinfo levitamise tõttu viimastest keskkondadest eemaldatud isehakanud Saksa ajakirjaniku videoreportaaži. Seal nimetati koroonaviirust valitsuste ja massimeedia poolt orkestreeritud ebaproportsionaalseks meediatsirkuseks, mis endast reaalset ohtu inimestele ei kujuta. Käesoleva artikli ajend on paljude Postimehe lugejate faktikontrolli blogis edastatud vihjed selle video kohta.
Videos esitletud seisukohad varieerusid ja läksid kohati iseendagagi vastuollu: näiteks väideti, et koroonaviirus inimesi ei tapa. Surmasid põhjustavat muud haigused, koroonaviirused puhkevat igal aastal ning Covid-19 ei kujutavat endast sugugi suuremat ohtu kui gripp. Väideti ka, et Itaalias pole tegelikult mitte keegi koroonaviirusesse surnud.
Mõni aeg tagasi adresseeris Postimehe faktikontroll Maalehes ilmunud ning sealt eemaldatud valeinformatsiooniga artiklit C-vitamiinist ja selle väidetavatest raviomadustest koroonaviiruse korral. Telegram taasavaldas mahavõetud, nende hinnangul «tsenseeritud» artikli, lisades omapoolseidki allikaid, mis justkui tõestavad C-vitamiini imetabaseid raviomadusi. Viiest «teaduslikust» viitest kaks põhinesid artikli sisuks olnud vananemisvastase meditsiini väidetavalt eksperdilt Richard Chengilt endalt, kolmas link rääkis C-vitamiini mõjust herpesviirustele, neljas link viis otsingumootorini ning viiendas vaadeldi C-vitamiini mõju külmetushaiguste ennetamiseks Lõuna-Koera sõjaväes.
Kõik valeinfo postitused tehakse läbisegi enda toote reklaamimisega, kopeerides suuresti USA tuntuima vandenõuteoreetiku Alex Jonesi ärimudelit.
Ajakirjandus on robustsemat sorti valeinfo levitajatega tegelemisel dilemma ees – tähelepanu juhtimine võib aidata petiste populaarsusele kaasa, ent nagu näeme Tõnumaade tegevusest ja rahvusvaheliste sotsiaalmeediaplatvormide tegevusetusest, on neil olnud võimalik ka ilma võimendamiseta ohtliku info levitamisega massideni jõuda.
Kõik need valeinfo postitused tehakse läbisegi enda toote reklaamimisega, kopeerides suuresti USA tuntuima vandenõuteoreetiku Alex Jonesi ärimudelit. Kuigi uhhuu-inimesi nii Eestis kui ka laiemas maailmas on küllaga, väärib inimeste ignorantsuse ekspluateerimine rahalise kasu eesmärgil tähelepanu esiteks eetilisest, aga teiseks ka õiguslikust vaatenurgast. Nimelt on peaminister Jüri Ratas öelnud, et eriolukorras on valeinfo levitamine karistatav.
Tegime sellele väitele faktikontrolli, mille käigus saime teada, et riigikantselei hinnangul on valeinfo levitamine karistatav sellepärast, et see on hirmutamine või ähvardamine, mis on avaliku korra rikkumise vorm. Kuigi TÜ kriminoloogiaprofessor Jaan Ginter nõustus läbi skepsiseprisma selle seisukohaga, on Postimehe konsulteeritud õigusasjatundjate seas ka neid, kelle hinnangul on sellise juriidilise argumentatsiooni alusel väga raske valeinfo levitajaid vastutusele võtta.
Risto Käbi, TRINITI advokaadibüroo vandeadvokaat valeinfo levitamise eest karistamisest:
Olen seisukohal, et internetis valeinfo levitamine kui niisugune ei ole karistusseadustiku § 262 lg 1 alusel karistatav avaliku korra rikkumisena. Eesti õiguses ei ole valetamine või väärinfo esitamine kui niisugune üldiselt keelatud, veel vähem karistatav.
See on seda vaid erandlikel juhtudel, mis on seaduses selgelt ette nähtud: valetamine tunnistajapingis, eksitamine varalise kasu saamiseks jms. Selleks, et üldse karistada, tuleb vastav süüteokoosseis ja selle aluseks olev keelunorm seaduses esmalt selgelt ette näha. Karistusmenetlus ei ole koht, kus kehtestada varem tundmata õiguslikke reegleid. Karistusnormi tõlgendamine on enamasti seaduse teksti põhine ja kahtluse korral pigem vastutust kitsendav.
Seda peab arvestama avaliku koha mõiste ja avaliku korra rikkumise sisustamisel. Avaliku koha all peab korrakaitseseaduse § 54 sõnastus silmas füüsilist ruumi. Sama puudutab seaduses ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Kuigi reeglid päris maailmas ning internetis võiksid ideaalis olla ühesugused, siis seaduses sätestatud avaliku korra reeglite valimatu laiendamine internetile annab aga kiiresti ebamõistlikke tulemusi. Karistamine teise inimese solvamise eest žestiga on arusaadav reaalses ruumis, karistamine vaid keskmist sõrme näitava pildi avaldamise eest veebis aga mitte.
Kaugel selgest on väide, et valeinfo levitamine on alati hirmutav või ähvardav. Nende puudumisel aga ei ole avaliku korra rikkumist, mille eest karistada. Isegi kui internet kõrvale jätta, ei ole mulle teada, et politsei teostaks reaalsetes avalikes kohtades järelevalvet seal jagatava info tõepärasuse üle, sest valeinfo hirmutab ja ähvardab iseenesest. Sama tegemiseks internetis on veel vähem alust.
Võib-olla on siin põhjus, miks Tõnumaasid avaldavatel platvormidel paistab olevat üsna ükskõik üle 24 tunni üleval olnud ning selle ajaga Telegrami Youtube'i kanalil 55 000 vaatamist kogunud eelpool mainitud Saksa vandenõuteoreetikute videost. Telegrami Facebooki-lehel, millel on üle 70 000 jälgija, on videot jagatud artikli avaldamise seisuga pea 400 korda. Nii Facebookis kui ka Youtube’is leiab selliste postituste lähedalt kampaaniapostituse, mis lubab Telegrami tellimuse vormistamise eest kingitust.
Küsisime kommentaari Tõnumaade tegevusele ka nende veebi võõrustava Baltic Host OÜ ainsalt juhatuse liikmelt Marko Harjakult, ent temaga me ühendust ei saanud.
Hando Tõnumaa ja Mariann Joonase kommentaar:
Kas alternatiivne arvamus on ohtlik valeinfo? Meie teada ei ole eriolukord muutnud kehtetuks Eesti Vabariigi põhiseadust, mille kohaselt eksisteerib endiselt sõna- ja mõttevabadus. Me ei ole oma artiklites kutsunud kedagi üles eriolukorda eirama. Küll aga oleme julgustanud esitama küsimusi ja võtma olukorda kainelt ning mitte minema paanikasse. Selle eest oleme muide viimaste nädalate jooksul saanud ka ligi 200 tänukirja.
Mitu tänukirja inimeste rahustamise eest olete viimaste nädalate jooksul saanud teie, hea Postimehe toimetus?
Mis puutub eile avaldatud videosse, siis on ka Eesti peavoolumeedia rääkinud sellest, et 99% Itaalias koroonasse surnutest põdes samal ajal ka mõnda muud akuutset või kroonilist haigust. Kuidas määrata, millesse inimene tegelikult suri on olnud vaidlusteema ka arstide ja teadlaste seas.
Igal asjal on mitu külge ja usume, et isegi Postimehe lugejad on teadlikud, et ei ole olemas ainult ühte tõde (lihtne näide 2+2=4, 1+3=4, 4x1=4 jne). Aga kuna teie kirjutate ainult sellest ühest küljest, siis meil ei jää muud üle kui kajastada teisi. Kui te hakkate ise kõiki teemasid eri vaatenurkadest kajastama, kaob meil vajadus eksisteerida.
Ja mis puutub sellesse, et Telegram on tasuline, siis küsime vastu – kas teie Postimehes teete oma tööd tasuta? Ja kas teie lehel ei ole reklaami, et ostke tasuline Postimehe pakett? Põhjus, miks me läheme lähinädalatel 100 protsenti tasuliseks, ongi selles, et me soovime, et info oleks kättesaadav neile, kellele see midagi päriselt annab, et me ei peaks tegelema trollidega või selliste küsimustega, nagu teie täna meile saatsite.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13012712t1hf30a.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/31/12701785t1h51b7.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/06/30/13180302t1hf3e1.png)