Riigikogu kaalub kodudest hääletamist

Paul Puustusmaa. Foto: Mihkel Maripuu

Postimehe faktikontroll võtab luubi alla ühiskondlikus arutelus esitatavaid faktiväiteid, mille paikapidavus pole ilmselge. Käimasoleva kriisi ajal peame ka eraldi koroona-faktikontrolli blogi, kus ka lugeja saab vihjeid saata.

Lätis peeti eile esimene virtuaalne põhiseaduslike institutsioonide juhtide nõupidamine. President Egils Levits kinnitas, et eriolukorras on legitiimsed ka kaugtöö vormis vastu võetud otsused.

Eesti olukord

Riigikogu töö- ja kodukorra seaduses on sätestatud, et hääletamine toimub elektrooniliselt. See seadus ei täpsusta seda, et tegemist on tavapäraselt istungite saalis kasutatava süsteemiga.

Kommenteerib riigikogu avalike suhete osakonna juhataja Anu-Andra Entsik:

«Riigikogu kantselei on seisukohal, et kehtiva seadyse alusel ei saa lubada kaugtööna Riigikogu istungil hääletamist, sest Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse süsteemne analüüs viitab sellele, et istungid toimuvad Riigikogu istungisaalis ja Riigikogu istungil osalevad Riigikogu saadikud peavad oma õiguste teostamiseks (sh hääletamine) viibima füüsiliselt istungisaalis (näiteks «Riigikogu liikmete kohad istungisaalis»; «kõnepuldist ametivande ettelugemine»; «istungisaali siseneda võivad isikud»).

Niivõrd olulise õiguse nagu hääletamine teostamine vajaks seaduse tasandil reguleerimist (eriti arvestades kui detailselt on reguleeritud istungisaalis toimuv hääletus riigikogu kodu- ja töökorra seaduses):

- Mis tingimustel on kaugtööna hääletamine lubatud?

- Kes otsustab kaugtööna hääletamise lubatavuse konkreetsel juhul?

- Kaugtööna hääletamisel osaleva Riigikogu liikme õigused (nt kuidas annab märku elektroonilise hääletamise võimatusest, kuidas saab teada, millal hääletus algab)

- Mis saab, kui esinevad IT tõrked – kas sel juhul saab jätta Riigikogu liikme hääletamise õigusest ilma?

Ülal loetletud küsimusi arutab hetkel oma istungitel põhiseaduskomisjon.»