FAKTIKONTROLL ⟩ Vene välisministeeriumi seisukoht Tartu rahu kehtivuse osas

Venemaa välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova. Foto: Anton Novoderezhkin / TASS / Scanpix

Postimehe faktikontroll võtab luubi alla ühiskondlikus arutelus esitatavaid faktiväiteid, mille paikapidavus pole ilmselge.

VÄIDE

Venemaa saatkond Eestis avaldas oma sotsiaalmeediakontol Vene välisministeeriumi esindaja Maria Zahharova kommentaari seoses Tartu rahulepingu 100. aastapäeva tähistamisega Eestis:

«Eesti kui riik, mis eksisteeris aastatel 1918-1940, kaotas rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSV Liidu koosseisu astumise tõttu ja Tartu leping kaotas jõu, sest mõlemad pooled, olles sellele alla kirjutanud, osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti NSV Liidu koosseisus olevaks. Lisaks puudub see leping ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrist.

Nagu teada, ei seadnud Hitleri-vastase koalitsiooni (NSVL, USA, Suurbritannia) Teheranis, Jaltas ja Potsdamis saavutatud kokkulepped Euroopa sõjajärgse ülesehituse kohta kahtluse alla Balti riikide astumist Nõukogude Liitu.

Eelnevast tulenevalt on 1920. aasta Tartu rahuleping kehtetu ja kuulub ajalukku.»

KONTROLL

Käesoleva faktikontrolli tuumaks on küsimus sellest, kas Zahharova argumendid lepingu kehtetusest peavad mingilgi määral vett.

Zahharova ütleb, et Eesti ja Nõukogude Venemaa – Tartu rahulepingu teine osapool – «osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti NSV Liidu koosseisus olevaks», adresseerimata fakti, et Nõukogude Liidu koosseisu «osutumise» viisi (sõjalist okupatsiooni) ei tunnista legaalseks keegi peale Venemaa.

Võtame ette ka väite, mille kohaselt pole Tartu rahuleping kehtiv, sest see puudub ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrist. Rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo Postimehe faktikontrollile: «Kuna Tartu rahuleping sõmiti 1920. a, registreeriti ja avaldati selle tekst Rahvasteliidu egiidi all 1920. aastate alguses. ÜRO juures registreeritud lepingute andmebaasis ta ei saagi olla eraldi registreeritud, sest pole sellest ajastust pärit. ÜRO kontekstis pole keegi väitnud, et enne 1945. a sõlmitud lepingud ei saaks edasi kehtida, juhul kui neid ÜRO lepingute andmebaasis eraldi registreeritud pole.»

Võtame veel ette väite, mille kohaselt Jalta ja Potsdami konverents ei seadnud Eesti kuulumist Nõukogude Liitu kahtluse alla. Mälksoo: «Enamus lääneriike eesotsas USAga rakendas Eesti jt Balti riikide annekteerimise suhtes mittetunnustamispoliitikat. Jalta konverentsil 1945. a alguses midagi praktilist selle vastu teha ei saanud, ent formaalset tunnustust Eesti annekteerimisele ei antud.»

HINNANG

«Eesti kui riik, mis eksisteeris aastatel 1918-1940, kaotas rahvusvahelise õiguse subjekti staatuse NSV Liidu koosseisu astumise tõttu ja Tartu leping kaotas jõu, sest mõlemad pooled, olles sellele alla kirjutanud, osutusid rahvusvahelise õiguse ühe subjekti NSV Liidu koosseisus olevaks. Lisaks puudub see leping ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrist. Nagu teada, ei seadnud Hitleri-vastase koalitsiooni (NSVL, USA, Suurbritannia) Teheranis, Jaltas ja Potsdamis saavutatud kokkulepped Euroopa sõjajärgse ülesehituse kohta kahtluse alla Balti riikide astumist Nõukogude Liitu. Eelnevast tulenevalt on 1920. aasta Tartu rahuleping kehtetu ja kuulub ajalukku.»

Maria Zahharova

(31.12.2019, Vene saatkonna sotsiaalmeediakonto)

VÄIDE EI VASTA TÕELE