FAKTIKONTROLL ⟩ Kas Sputniku sulgemine oli ebaseaduslik?
27. jaanuar 2020, 10:30
/nginx/o/2019/12/04/12786582t1h2a99.jpg)
Postimees avaldab eestikeelse meedia põhiseid faktikontrolle regulaarselt alates 2019. aasta novembrist, nüüd hoiame silma peal ka venekeelsel meedial.
Aasta alguses suleti Sputniku Eesti toimetus. Eesti pangad lõpetasid Sputniku teenindamise ja töötajad pidid rendipinnalt lahkuma. Kuna Sputniku puhul on tegu vene uudisteagentuuri Rossija Sevodnja rahvusvahelise haruga, tekitas portaali toimetuse sulgemine Venemaal tugevat vastukaja. Russia Today peatoimetaja Margarita Simonjan kirjutas avaliku kirja Kersti Kaljulaidile, milles väljendas tugevat vastuseisu Eesti riigi poolt tehtud otsusele.
VÄIDE
Lõik kõnealusest kirjast: «Sputniku ajakirjanikele on ette antud pretsedenditu ultimaatum – lahkuda oma töökohalt Sputnikus enne 1. jaanuarit või valmistada ennast ette vanglakaristuseks. Mulle on raske ette kujutada, et Eestis, minnes vastu kõigile vabadustele ja õigustele, võidakse panna vangi 30 ajakirjanikku.»
Täiendavalt on süüdistanud Eestit õigusvastases tegevuses Vene Föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko. «Me loodame väga, et Eesti siiski peatab selle pretsedenditu õigusvastase aktsiooni, mõtleb ümber,» lausus Matvijenko ERRi vahendatud uudisteagentuuri TASS teates.
Venemaa saatkond Eestis on oma avalduses väitnud: «Rangelt Eesti seadustega kooskõlas tegutsevale meediaväljaandele avaldatakse enneolematut administratiivset survet, mis meenutab rohkem otsest tagakiusamist.»
KONTROLL
Kõigepealt on vaja täpsustada, et Sputnik kui meediaväljaanne eksisteerib edasi. Selle toimetus on lahkunud, ent veebileht pole oma tööd katkestanud ja on jätkuvalt avalikult kättesaadav.
Sputniku toimetuse sulgemise põhjuseks oli fakt, et Sputniku emaettevõtte Rossija Sevodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi vastu on kehtestatud sanktsioonid. Vastavalt neile peavad Euroopa Liidu riigid külmutama «kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mis kuuluvad järgmistele isikutele (sanktsioneeritud isikute nimekirjas on teiste seas Dmitri Kisseljov) või on nende omandis, valduses või kontrolli all».
Euroopa Liidu sanktsioonide hea tava järgi on lubatud katkestada igasugune majanduslik suhe ka ettevõttega, mille vara on osaliselt sanktsioneeritud isiku kontrolli all. Seega, juhul kui Sputnik on isegi osaliselt Kisseljovi kontrolli all, on selle sulgemine seaduslik.
Eestis reguleerib sanktsioonide täitmist rahvusvahelise sanktsiooni seadus, mille kohaselt karistatakse sanktsioonide rikkumist rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, seega oli Eesti võimudel kohustus asjaga tegeleda.
Erinevalt Margarita Simonjani poolt väidetust ei ole tegemist pretsedenditu sammuga. 2015. aastal sulges Briti pank Barclays Sputniku pangakonto. 2016. aastal suleti Sputniku Läti domeeniga veebilehekülg. Eesti pole esimene Euroopa riik, kes on püüdnud Sputniku kõlapinda vähendada.
Viimaks on tähtis mainida Simonjani kirjas puuduvat konteksti. Sputniku puhul on tegu meediaväljaandega, mida on mitmeti süüdistatud propagandas ja vaenu õhutamises. Propagandavastane algatus Propastop kogus allkirju Sputniku .ee-domeeni registreeringu kustutamiseks, kuna nende sõnul on Sputniku eesmärk «hägustada piiri ajakirjanduse ja propaganda vahel, et uinutada auditooriumi valvsust materjali sisu osas».
Dmitri Kisseljovi muud tegevused kinnitavad selle seisukoha paikapidavust. Ta lisati sanktsioneeritud isikute nimekirja, kuna tema meediaväljaanded õhutasid Ukraina-vastast agressiooni. Kisseljov püüdis tõestada, et tema vastu tõstatatud süüdistused on valed, kuid Euroopa Kohus on tema sanktsioneerimise otsuse õigsust kinnitanud.
HINNANG
